Hindenburgi katastroof 1937. aastal.Foto: Akg images/Scanpix
Müstika
29. aprill 2019, 12:00

PÄEVA KASUTU FAKT | Hoopis Hitler pidanuks leekidesse lahvatama

Igal tööpäeval kell 12.00 toob Õhtuleht lugejateni ühe fakti. Tõenäoliselt pole sel mingit pistmist päevasündmustega ega praktilist väärtust. Kasutu fakti ainus eesmärk on avardada silmaringi ja/või pakkuda meelelahutust.

Üks ajaloo kõige mälestusväärsemaid lennukatastroofe on Hindenburgi õhulaevaga juhtunu – 1937. aastal jäädvustasid tele ja videokaamerad USAs, kuidas Saksamaalt saabunud tsepeliin end alla heidetud maabumisköitega maandas ja kogunenud staatilise elektri tõttu põlema süttis. Kuna heeliumimonopoli omanud ameeriklased ei soostunud gaasi Natsi-Saksamaale müüma, oli õhulaev täidetud üliohtliku vesinikuga ja tulemus osutus katastroofiliseks. Hukkusid 36 inimest, neist üks maapinnal viibinu. Vaatamata hiiglaslikule tulekerale pääsesid eluga 23 reisijat ja 39 meeskonnaliiget.

Hindenburg sai nime 1934. aastal surnud endise Saksamaa presidendi ja sõjakangelase Paul von Hindenburgi järgi, kuid natsidel oli tegelikult plaan anda nende kõige uhkemale õhulaevale sootuks riigi selle hetke tähtsaima mehe nimi – Adolf Hitler. Propagandaminister Joseph Goebbels käis vastava palve ka välja, kuid tsepeliine ehitanud firma juht Hugo Eckener ei sallinud natse silmaotsastki ja nõnda saigi õhulaeva nimeks Hindenburg.

Hitlerit otsus ei kurvastanud, sest tema ei olnud omakorda tsepeliinide austaja.

Allikas: History.com.