PÄEVA KASUTU FAKT | Esimesed 13 korda peeti olümpiamängu (1)
Olümpiamängud on teada ja tuntud ka inimestele, keda sport grammigi ei kõiguta. Esialgu peeti aga olümpiamängu – ainsuses.
Esimest korda korraldati Olümpias spordivõistlust kaheksandal sajandil enne Kristust. Esimesed 13 mõõduvõttu oli kavas vaid üks ala – staadionijooks ehk sprinditi 190 meetrit. Starti anti pasunasignaaliga ja finišis otsustasid kohtunikud jooksu võitja – viigi korral peeti võistlus uuesti. Ja mõistagi olid sportlased alasti.
Esimeseks olümpiavõitjaks sai 776. aastal e.m.a. kokk-pagar Elis Coroebusest. Tema auhinnaks oli oliivipuuoks. Järgnesid veel 12 staadionitšempioni, enne kui 724. aastal lisandus kavva teine ala – topeltstaadioni distants ehk umbes 400 meetri jooks.
Neli aastat hiljem hakati võistlema ka dolichoses, mis oli… Jah, ikka jooks, mille pikkust pole ajaloolased täpselt märkinud, aga see oli 18-24 ringi pikkune kestvusala.
708 aastat enne Kristust lisandusid lõpuks ka muud alad: täpsemalt maadlus ja viievõistlus, mis koosnes staadionijooksust, kettaheitest, odaviskest, kaugushüppest ja maadlusest.
Võrdluseks: järgmise aasta Tokyo olümpiamängudel on kavas 339 medaliala 33 spordidistsipliinist.
Kommentaarid