PÄEVA KASUTU FAKT | Keemiarelvana läks keskajal käiku ka vaatide viisi veini (2)
22. aprillil 1915. aastal sai maailm sai tundma kloriingaasi õudusi. Esimese maailmasõja raames sakslaste korraldatud rünnakus hukkus tol päeval 1100 inimest. Tegu polnud aga kaugeltki esimese korraga maailma ajaloos, kui sõjaväljal keemiarelvad kasutusele võeti.
Tegelikult on keemiarelvi taplustes kasutatud juba peaaegu kolm millenniumi. Esimesed ajaloolised teated pärinevad aastast 600 e.m.a., kui Ateena sõjavägi üritas Kirrha linna piiramisel nende veevarusid seatubakaga mürgitada.
Kreeklased on jäänud sõjaajalukku Trooja hobuse loomisega ja midagi sarnast üritasid keemiasõja tähe all ka hispaanlased. Aasta oli 1495 ja hispaanlased madistasid Lõuna-Itaalias prantslastega. Järsku said viimased kingituseks ohtralt veini. Mõistagi ei teadnud prantslased, et nende vastased olid sinna sisse seganud pidalitõbiste verd.
Efektiivse sõjapidamisviisiga tegu ei olnud: mitte ainult pole pidalitõbi eriti nakkav, aga selle sümptomite avaldumise aeg võib olla kuni 20 aastat.
Esimene rahvusvaheline leping, mis keelustas keemiarelvade kasutamise, sõlmiti juba 1675. aastal Prantsusmaa ja Saksamaa vahel – mürgitatud musketikuule ei tohtinud enam kasutada.
Kommentaarid