ÄRMA TALU OLI JÄÄMÄE TIPP: riigi rahaga skeemitavad kümned turismitalud (72)

Kotlandi mõisa peremees on kunagine „äraostmatu“, Res Publica asutaja Indrek Raudne. Vene uusrikastele elamislubade müümise skandaaliga IRList ja riigikogust lahkunud Raudne on PRIAst saanud OÜ-le Gutsof Gotland 98 021 eurot. Toetuse eesmärk oli restaureerida Saaremaal 18. sajandist pärit mõis ja hakata seal turistidele majutust pakkuma.

Toetus hakkas Raudse taskusse laekuma 2013. aastast ja viimane osamakse kanti üle 2015. aastal. See tähendab, et Raudse kohustus Kotlandi mõisas majutusteenust pakkuda kestab veel järgmise aastani.

Majutuskeskkonna Booking.com järgi paistab, et Raudse mõis on aasta ringi välja müüdud. Broneerimissüsteem näitab, et vabu aegu seal sisuliselt pole. Esimene vaba aeg leidub alles järgmise aasta veebruariks. Sellest peale näitab süsteem vabu öid kuhjaga, hinnaks jahmatav 1500 eurot öö kohta.

Raudne selgitab, et ebarealistlik hind tuleneb sellest, et ta küsib mõisa rentimisel raha nädala, mitte päeva eest. Aga Booking.com keskkonnas saab hinnastada vaid päeva kaupa. Seega on nähtav päevahind tegelikult nädala oma. Kes siiski vähem kui nädalaks, näiteks paariks päevaks puhkama minna soovib, saab Raudse sõnul sedagi – hinnaga 700 eurot öö.

Eksriigikogulase plaan Eesti mõistes tõelisel ääremaal mõis renoveerida ja seal puhkemaja avada pälvis kunagi meedias palju tähelepanu. „Hakkame koos abikaasaga pidama puhkemaja sellise kontseptsiooni alusel, et kolmele lastega perele ühispuhkuseks mõeldud ja täielikult vaid nende kasutuses maja üüritakse välja nädala kaupa,“ rääkis Raudne kuus aastat tagasi Saarte Häälele. „Lastega peredele eraldi mõeldud majutusasutuste puudumise Eestis on ühe suurima turismialase taristu puudujäägina välja toonud ka meie lähinaabrite Soome ja Rootsi turistide seas tehtud uuringud,“ tutvustas ta toona tühimikku turul, mida täitma asus.

Vaatamata meediakajastustele ja äri alustamisel viidatud turuaugule omas nišis, jääb Raudse mõisa majutusalane käive siiski madalaks. Avalikest andmebaasidest nähtavate majandusaasta aruannete järgi on see 2015. aastast kuni 2017. aastani olnud kolme aasta peale kokku veidi üle 21 000 euro – vastavalt 10 853 eurot, 4896 eurot ja 5492 eurot. See teeb keskmiselt ligi 590 eurot kuus ehk alla ühe öö hinna.

Kirjavahetuses Õhtulehega, millest Raudne ühtegi osa ajalehel tsiteerida ei luba, väidab ta, et eelmine aasta müüdi välja 11 nädalat majutust ja see vastab äriplaanile, mis näebki ette 12 kuni 18 nädalaklienti aastas ehk 25- kuni 35protsendilist aastatäituvust.

Äriregistrist Raudse firma möödunud majandusaasta aruannet veel ei leia, ent ta ise väidab mulluse renditulu olevat 13 750 eurot. See teeb endiselt umbes tuhat eurot kuus. Samuti selgitab ta, et rida „Kotlandi mõisa rent“, mis 2015.–2017. aasta majandusaasta aruannetes on kõige vähem 4896 eurot ja kõige rohkem 10 853 eurot, pole kogu mõisa rentimisest saadud tulu. Sellele tulevat liita osa realt „kinnisvarabüroode tegevus“. Kui suur osa kinnisvarabüroode tegevusest on omakorda Kotlandi mõisa rent, ta ei ütle, aga väidab, et mõis on iga aasta teeninud müügitulu suurusjärgus 13 000 eurot.

Raudne sõnab, et Kotlandi mõisa puhkemaja ongi pikaajalise tasuvusega investeering. Lisaks PRIA 98 000 euro suurusele toetusele panustas Raudse ettevõte ise Kotlandi mõisa 140 000 eurot. Tema arvutuste järgi peaks see ära tasuma 25 aasta jooksul.

Mitmekesistamise meetme alt jagatud PRIA toetus peaks looma töökohti ja maapiirkondade majandustegevust toetama, ent Raudse mõisa haldavas firmas on palgatööl vaid tema ise ning ta elukaaslane Raili Nugin. Kahe töötaja pealt makstakse aastas alla 2400 euro tööjõumakse, mis tähendab, et hinnanguliselt makstakse iseendale 265 euro kuus bruto. Raudse sõnul toetavad nemad maapiirkonna majandustegevust hoopis sellega, et ostavad kohalikelt koristusteenust ning pesevad pesu Kuressaare pesumajas.

PRIA teabeosakonna juhtivspetsialisti Eveliis Padari sõnul on nende kontrollijad käinud Kotlandi mõisas kaks korda ega pole tuvastanud rikkumisi, mille pärast toetus tagasi nõuda.

PRIA: toetust kuritarvitati eelmisel perioodil väga palju

Õhtuleht vaatas läbi kõik maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamiseks mõeldud toetused, mida maksis PRIA 2008. aastast kuni 2012. aastani. Eraldi luubi alla jäi neist lõpuks 40. Selgus, et nii mõnessegi puhkemajja ei saa külaliseks isegi pooleaastase etteteatamisega.

PRIA väitel tegeldakse petturite monitoorimisega pidevalt. Praktikas selgub, et kohustus toetust saanud puhkemaja kohapeal vaatamas käia on kord projekti ehk viie aasta jooksul. Võib muidugi ka rohkem. See võib olla põhjus, miks Euroopa raha, mida PRIA maapiirkondade rikastamiseks ja tööhõive tagamiseks jagab, on ligi meelitanud skeemitajaid.

Toetuse saamise skeem oli lihtne – kui sul oli PRIA-le ette näidata pädev äriplaan ja lubasid hakata maapiirkonnas puhkemaja või turismitalu pidama, toetati sind kuni 50 protsendiga investeeringu hinnast. Alguses kuni 300 000 euro suuruse toetusega, mida vähendati hiljem 150 000 eurole. Nagu Õhtulehe toodud näidetest selgub, sai ühe puhkemaja peale taotleda ka mitut toetust.

PRIA teeb väljamaksed Euroopa Liidu ja Eesti riigi rahast: umbes 75 protsenti toetusrahast pärineb Euroopast ja ülejäänud 25 protsenti Eestist. Käimasoleva programmperioodi (2014.–2020. a) maapiirkondade mitmekesistamise meetme eelarve Eestis on kokku 56 miljonit eurot. Ehk siis kohaliku maksumaksja raha on selles programmis umbes 14 miljonit.

Võrreldes eelmise toetusperioodiga, on skeemitajate vastu astutud oluline samm. Enam ei saa toetust taotleda majutusteenuse osutamisel uue voodikoha rajamiseks. See tähendab, et toetuse eest ei saa enam uut puhkemaja ehitada, vaid saab parendada vana. Samuti ei saa toetust külaliskorterite ja kodumajutuse pidajad. „Seda võimalust kuritarvitati eelmisel rahastusperioodil väga palju,“ põhjendab PRIA teabeosakonna juhtivspetsialist Eveliis Padar.

Ausast äriideest saab pahatahtlik skeemitamine siis, kui puhkemaja pidamise toetuse saaja tegelikult majutusteenuse pakkumisest huvitatud polegi. Petturite tuvastamine enne toetuse määramist on Padari sõnul keeruline: „Saame tugineda vaid äriplaanile ja infole, mis on PRIA-le esitatud.“ Eelmisel programmperioodil (2007–2013) 191 kliendile puhkemaja tarbeks makstud 15 541 960 eurost nõuti kümne toetuse saaja käest tagasi 861 373 eurot ehk vaid veidi üle viie protsendi.

Kuigi toetuse saamine tähendab kohustust pidada puhkemaja vähemalt viis aastat, leidub võimalusi sellest hoidumiseks. Levinumad on end reklaamimata võimalikult madala profiili hoidmine, klientidelt ööbimise eest eemalepeletavalt kõrge tasu küsimine või huvilisele vastamine, et soovitud kuupäevad on broneeritud.

PRIA teatel on nad pärast toetuse maksmist avastanud, et seda poleks pidanud üldse määrama, sest toetuseks vajalikud tingimused olid kunstlikult tekitatud. „Kasutatud on erinevaid skeeme – võidakse näidata kunstlikku müügitulu, fiktiivseid hinnapakkumisi, on tekitatud nii-öelda „raharinge“,“ selgitab maaeluinvesteeringutoetuste büroo juhataja Kristel Võsu. 

Kui PRIA-l viie aasta jooksul pärast toetuse maksmist puhkemaja omanikule pretensioone ei ole, võib too poole hinnaga ehitatud või korda tehtud majaga peale hakata, mida hing ihkab – müügu või topelthinnaga maha. Kontrollperioodil PRIA rahasaajatele siiski ülemäära kuklasse ei hinga. „Vähemalt kord projekti jooksul käib PRIA kõiki objekte kohapeal kontrollimas,“ lubab Võsu.

Õigupoolest ei lasugi puhkemajadel kindlaid tingimusi, mida nad pärast toetuste saamist järgima peavad. Toetuse saaja on kohustatud esitatud äriplaani järgi tegutsema viis aastat, ent seda, kui palju ta peab ennast reklaamima või mis mahus käivet hoidma, talle ette ei öelda. Toetuse kuritarvitaja tuvastamine on PRIA jaoks tunnetuslik ja nõuab kontrollijate nutikust. Pettuste tõestamiseks on vaja koguda tõendeid, mis näitavad, et toetuse tegelikud kasutamise motiivid pole õiged. 

Kas ettevõtja majutusteenus ei lähe õide vaatamata tema ponnistustele või ei olegi ta võõrastele inimestele teenuse osutamisest huvitatud, on miljoni dollari küsimus, ka PRIA-le. Õhtuleht toob tabelina välja 40 puhkemaja, kus firma majandustegevuse põhjal võib jääda mulje, et vaatamata saadud toetusele on puhkemaja normaalse tegevusega probleeme. Hindamisel kasutasime mõõdupuuks majandusaasta aruandeid. Teravamalt võtsime sihikule viis puhkemaja juhusliku valiku alusel. Põhitingimuseks oli, et toetus oleks saadud viimase kümnendi sees. 

Olematu käibega Riuma puhkemaja käis käest kätte

Kuigi Riuma puhkemaja kontakt on Viljandi turismiveebis üleval, vastab Viljandi turismiinfokeskus, et seal enam külalisi vastu ei võeta. Puhkemaja viimane pidaja, kes selle talle võlgu oleva summa eest eelmiselt omanikult endale sai, on selle maha müünud ning uus omanik majutust ei paku. PRIA toetas puhkemaja ehitamist 2012. aastal 99 797 euroga, misjärel toimis puhkemaja sisuliselt nullkäibega – aastati 3585, 4850 ja 1422 eurot – ning tuult tiibadesse lõpuks ei saanudki.

„Mina ei suutnud aasta jooksul välja mõelda, kuidas seda maja kasumiga opereerida,“ sõnab Henry Vürst, kes puhkemaja enne maha müümist aasta aega pidas. Peamiseks takistuseks oli see, et Vürst elab Tallinnas ja kohapeal käia ei jõua, ent hooajalisse ärisse personali palgata polnud samuti majanduslikult mõistlik. „See, kes enne mind puhkemaja pidas, oli küll sealtkandi inimene, aga ma arvan, et temagi optimism oli suurem kui reaalsus. Proovis nii ühte- kui teistpidi, aga midagi sealt välja ei tulnud.“

„Minulgi lõppes aasta sellega, et olin 5000 euroga kahjumis – sedagi siis, kui ma ajakulu sellesse ei arvesta,“ möönab Vürst. „Ma pole näinud seda taotlust, mille alusel toetust makstakse, aga eeldan, et arvestatav osa nendest projektidest ei saagi hakkama. Väikese majutuse pidamine ei tasu ennast ära, kui sa just kõrvalmajas ei ela ega rendi sisuliselt oma abihoonet välja,“ leiab ta.

PRIA: üks kord kohapeal kontrollimas käia on vaid miinimum!

Vastas PRIA teabeosakonna juhtivspetsialist Eveliis Padar

Kui palju toetusi on PRIA tagasi nõudnud?

Eelmise programmperioodi, st 2007–2013 raames maksis PRIA mitmekesistamise meetme alt 191 kliendile puhkemajadega seotud toetustena välja 15 541 960 eurot. Toetuse vale kasutamise tõttu pidid kümme neist selle tagasi maksma. Kokku 861 373 eurot.

Mille järgi PRIA skeemitajaid tuvastab?

Näiteks tuvastas PRIA, et loodava turismiasutuse või seminarikoha juurde viiva tee kasutamiseks puuduvad kokkulepped, sadade külaliste tarbeks pole mõeldud parkimisplatse jne. Siin on teejuhiks inspektori nutikus ja avar silmaring. PRIA inspektorid on niisuguste pettuste avastamisel kogenud ja koolitatud ning oskavad läbi näha levinumaid skeeme.

Kuidas toetuse saajate edasist tegevust kontrollitakse?

Tagantjärele on samuti tuvastamise võimalusi palju – lisaks Teie nimetatutele ka näiteks toetuse saaja seos valdkonna erialaliitude või võrgustikega või selle puudumine. Samuti võib ilmneda, et toetuse saaja on turismiäri asemel asunud tegutsema hoopis kinnisvaravahenduse sektoris jne. Selliseid skeeme oskavad PRIA inspektorid kogemuse põhjal ära tunda. Väga tänuväärsed on selliste pettuste avastamisel ka PRIA-le antud vihjed.

Rõhutame ka seda, et PRIA-poolne üks kord kohapeal kontrollimas käimine on miinimum – PRIA lähtub siinkohal sellest, et näiteks masinate puhul piisab enamasti ühest kontrollkäigust, aga ehituste/hoonete puhul käiakse kindlasti rohkem kui üks kord kõiki objekte kontrollimas. Kontrollkäikude arv oleneb projekti mahust. Rekonstrueerimisprojektide puhul käiakse sageli ka eelkontrollis, et tuvastada objekti algne seis.

Tarmo Tamm: avaliku raha väljapetmine on probleem, millega tuleb tegelda

Vastas maaeluminister Tarmo Tamm

Kui suur probleem selline skeemitamine maaeluministeeriumi jaoks on?

Vastus: Käesoleval perioodil 2014–2020 Eesti maaelu arengukava mitmekesistamise meetme raames uute majutuskohtade rajamist ei toetata. Toetust oli võimalik taotleda perioodil 2007–2013. Viimati määrati eelmise perioodi skeemi alusel toetust 2012. aastal. Tol perioodil sai toetust majutuskohtade rajamiseks ja parendamiseks 191 ettevõtjat summas 15,5 mln eurot, mille tulemusena loodi maapiirkonda ligi 160 töökohta. Perioodil 2007–2013 on mitmekesistamise toetuse abil maapiirkonnas edendatud mitmeid majutuskohti. Tol perioodil sai vastavast meetmest toetust kokku kõigi tegevusvaldkondade raames 729 ettevõtjat, kes investeerisid toetuse abil maapiirkonda koos oma finantseeringuga 125 mln eurot. Kokku loodi maapiirkonda perioodil 2007–2013 mitmekesistamise meetme raames 633 töökohta.  

PRIA kirjeldatud kontrollmehhanismis on välja toodud, et objekte käiakse kohapeal kontrollimas vähemalt üks kord. Kui piisav selline „vähemalt korra käime kohal“ kontroll on, arvestades, et kohustus puhkemaja pidada kestab viis aastat pärast toetuse saamist?

Vastus: Lisaks kohapealsele kontrollile teostab PRIA kõigi taotluste puhul mitmeid toiminguid. Investeeringu vastavust tingimustele kontrollitakse nii enne kui ka pärast toetuse määramist. Üks kord kohapeal kontrollimas käimine on miinimum ja kontrollkäikude arv oleneb projekti mahust. Kõikidel toetust saanud projektidel on võimalus sattuda ka järelkontrolli valimisse.

Mida on vaja teha, et PRIA toetuste kuritarvitamine väheneks või lõppeks?

Vastus: Käesoleval perioodil 2014–2020 Eesti maaelu arengukava mitmekesistamise meetme raames uute majutuskohtade rajamist ei toetata. Probleemide ilmnemisel lõpetati vastava tegevuse toetamine. Erinevad skeemid avaliku raha väljapetmiseks ja väärkasutamiseks on probleem, millega tuleb aktiivselt tegelda. Selleks on PRIA-l kontrolliosakond, kus koolitatakse aktiivselt ametnikke ning tehakse aktiivselt koostööd muude ametiasutustega. See töö on ka tulemusi andnud, mida kinnitavad mitmed viimastel aastatel tuvastatud ja tõendatud pettused, mis on lõppenud toetusraha tagasinõudmisega. Järjest enam panustame aga sellesse, et sellised taotlused juba taotluste menetlemise etapis enne toetuste väljamaksmist tuvastada.