EFTA | Moonika Siimets: suuremgi auhind oli see, kui sain teada, et mul on võimalus seda filmi teha

Tänavuste Eesti filmi- ja teleauhindade vaieldamatu pärl oli Moonika Siimetsa mängufilm „Seltsimees laps“, mis oli nomineeritud seitsmes kategoorias. Võiduga pärjati film kolmes kategoorias: parim mängufilm, parim filmirežissöör ja parim helilooja.

Siimets ei oska küll välja tuua enda jaoks kõige tähtsamat või südamelähedasemat auhinda, kuid tunnistab, et talle oli „Seltsimees lapse“ puhul auhindadest tähtsam hoopis see hetk, kui ta sai teada, et saab seda filmi üldse tegema hakata. „EV 100 filmiprogrammis oli ju suur konkurss. Kui ma sain teada, et ma saan võimaluse, siis oli südames tohutu rõõm, tänu ja uhkus. See on vast see kõige suurem hetk.“

Siimets otsib kogunenud auhinnakarikatele praegu kohta. „Kaminat mul nii suurt ei ole, et selle peale saaks panna,“ naerab ta. Kas pidev auhinnagaladel käimine ja tuledesäras seismine kipub juba ka ära tüütama? „Ära vast ei tüüta, sest alati on auhinna saamine ju väga suur rõõm,“ vastab režissöör. „Aga mulle tundub, et need Eestis saadud auhinnad on ikka väga erilised. Tihtipeale on nii, et mujal maailmas isegi märgatakse, aga teinekord on eestlastel väga raske tänada või kiita omaenda inimesi.“