Film

FILMIBLOGI | Mel Gibsoni uut poliitiliselt ääretult ebakorrektset filmi lihtsalt peab vaatama! (13)

Dannar Leitmaa, 1. aprill 2019, 23:35
USA filmimeedia on täielikus segaduses. Pole saladus, et „Näoga mööda asfalti“ on väga hea film, aga see on pehmelt öeldes, noh, poliitiliselt väga ebakorrektne.

Sellest on juba kümme aastat möödas, kui lõppes kultuslik politseisari „The Shield“ ehk eesti keeles „Räpane Mackey“. Lugu valgenahalistest politseinikest, kelle maailmavaade oli machiavellilik, kus polnud oluliseks niivõrd abinõud, kui lõppeesmärk.

Kui kaks peategelast suruvad latiinost narkoärika saapaga vastu raudtreppi ja kiusavad tema poolalasti sõbrannat, siis nad saavad kätte peavõidu ehk suure koti narkootikumidega, mis oleks pidanud minema koolidesse. Nende kahjuks filmis seda kõrvaltvaataja ja meediarünnaku vältimiseks peavad politseinikud mõneks ajaks palgata puhkusele jääma.

Üks politseinikest tahab parasjagu enda (mustanahalist) sõbrannat kosida. Teine tunneb muret, et pensionini on jäänud mõned kuud, kuid ta elab endiselt piirkonnas, kus kiusatakse tema valgenahalist tütart ja tema multiskleroosi põdev ekspolitseinikust abikaasa tunnistab, et ta muutub ka ise väikest viisi rassistiks.

USA filmikriitikud on suhtega üks kolmele sellest häiritud. Kurdetakse, et naistegelased ei ole jõulised, vaid loodavad enda meestele. Latiinod ei kanna positiivset rolli. Mustanahalised pole per se pahad, aga nad on vaesed ja nad peavad hoolt kandma prostituudist ja narkomaanist ema ning abitu noorema venna eest.
Naistegelased on pigem taustal ega ole aktiivselt asjas sees.
Misogüünlik, rassistlik, küüniline – nii kõlavad võtmesõnad.

Filmilavastaja S. Craig Zahler on läinud juba osatäitjate valikul teadliku riski või provotseerimise peale:
- Mel Gibson – tema kohta teavad kõik
- Vince Vaughn – aktiivne konservatiiv
on peaosades, kes arutavad omavahel, et meestel ja naistel ei tee enam suurt vahet, kui kuulavad mingit arusaamatu soolise valikuga lauljat raadios ja kurdavad, et mehed kaotasid munad, kui hakkasid ütlema "me oleme rasedad", kuigi rase oli naine.

Kogu kompotti kokku pannes peaks film ilmselt ribadeks kritiseeritama, aga nüüd tuleb asja konks. See film on lihtsalt nii sitaks hästi tehtud. Mel Gibson teeb megarolli, Dexteri õde kehastanud naine teeb väga lühikese ja meeldejääva rolli. Action on piisavalt verine ja julm, lisaks on film korralikult pikk ega ürita meeldida kõigile. Jah, film on 2 tundi ja 40 minutit pikk.

Kui tuua võrdlust, siis kõige rohkem meenuski „The Shield“ või „The Wire“, kus politseinikud olid samamoodi rassistid, misogüünid ja nihilistid, kes pidasid kõige olulisemaks tulemusi, kuigi poliitika seda enam ei soosi. Gibsoni ja Vaughni politseinikud teevad seda kohati nurki sirgeks lõigates, aga samas toob see tulemusi.

Filmi süžee on iseenesest lihtne: politseinikud jäävad kuueks nädalaks palgata. Elujärje parandamiseks plaanivad nad ühe narkoärika tühjaks teha, kuid too plaanib hoopis suuremat pangaröövi. Teise põhiliinina tulevad mängu kaks mustanahalist pisikurjamit, kes palgatakse pangaröövi autojuhtideks. Ka nemad ei tea, mida põhikurjamid tegelikult plaanivad, ja pangaröövist saab tõeliselt verine massimõrv. Kogu film ja sealne kassihiirekas meenutab „The Shieldist“ kõige enam Armeenia raharongi röövi. Filmidest meenus kõige rohkem (jah, jäädakse küll alla, aga olekult) Michael Manni "The Heat", kus pole ju ka otseselt hea ilma halvata ja justkui halb ilma heata (no siin paar tegelast on ikka väga halvad ka, samas). Ja ilmselt oleks ka „The Heat“ hetkel välja tulles misogüünne, rassistlik ja nihilistlik film.

Lõpukätš kestab sisuliselt tunni ja pole selline eriefektidest küllastunud kiirtule andmine, vaid kohatine ootamine ja taaskord relvataktikaline kassihiiremäng. Tegelasi sureb ootamatult ja nukralt.

Ehk, jah, ka mulle meeldivad "Lady Bird", "Call Me By Your Name" jms pehmed ja populaarsed filmid (mis on samamoodi imeliselt head), aga vahepeal tahaks ka mittelolli meestekat. See on mitteloll meestekas (ainus loll hetk tuleb filmi täiesti lõpus, aga see on vist veidi taotluslik). Jah, režissöör ilmselt trollib, trollib suuresti ja saab vastu täpselt sellise vastuse – 60% armastavad filmi, 20% on pohhui, 20 vinguvad, kuidas see film pole korrektne. Samas, noh, "Dirty Harry" saaks üleüldse praegusel ajal kriitikat, et olevat küüniline, misogüünne ja kõlbeliselt tänapäeva kõlbmatu. Aga film on ikkagi väga-väga hea.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee