Parim meesnäitleja Reimo Sagor: kas mees on see, kes läheb välismeediasse ja põhimõtteliselt oksendab mikrofoni? (85)

Ohtuleht.ee

„Ei saa mitte vaiki olla. Pärast filmi [„Võta või jäta”] linastumist on minult erinevates vestlustes korduvalt küsitud, kes on mees või mis teeb mehest mehe. Kes on siis mees? Kas mees on see, kes astub nõrgema kaitseks välja või see, kes lööb maasolijat või õigustab oma sõpru, kes seda teevad? Kas mees on see, kes enne ütleb ja siis mõtleb või läheb välismaale välismeediasse ja põhimõtteliselt oksendab mikrofoni?” mõtiskles parim meesnäitleja Reimo Sagor oma tänukõnes Eesti filmi- ja teleauhindade jagamisel.

„Kas mees on see, kes püüab mõista ja aru saada teisest inimesest või ähvardab mässuga? Kas mees on see, kes on kaastundlik ja empaatiline või rõõmustab, kui mõned inimeste teed lähevad lahku? Kas mees austab kaaskodanike soove ja vabadusi või üritab kõigest väest neid keelata ja takistada? Kas mees vastutab oma tegude eest ja otsustab seeläbi ise oma saatuse üle või kelgib kogu aeg, et aga kõik teised teevad ju ka? Kas mees süüdistab pidevalt teisi või vaatab ise peeglisse? Haridust ei ole – õpetajad on süüdi. Tööd ei ole – riik on süüdi. Raha ei ole – rikkad on süüdi. Teised on alati süüdi. Kes on see mees, see Eesti mees, kes on need mehed, kes hakkavad meie riiki juhtima?” sõnas Sagor.

Näitleja tsiteeris oma kõnes ka saksa politoloogi ja filosoofi Hannah Arendti. „Mitte ükski moraalne, individuaalne või isiklik käitumisnorm ei suuda meid iial vabastada kollektiivsest vastutusest. See ülekantud vastutus asjade eest, mida me ei ole teinud, tagajärgede enda kanda võtmine asjade eest, milles oleme absoluutselt süütud, on hind, mida maksame tõsiasja eest, et me ei ela oma elu üksi, vaid kaaslaste seas.”

„Kõikidele inimestele, kes arvavad, et sellest peab midagi nüüd arvama, kõikidele meediaväljaannetele, nupukeste tegijatele, klikirobotitele, kõikidele muudele versioonidele – ärge tehke seda. Kõikidele neile, kes on minuga nõus – ärge levitage mu sõna ja ärge jagage seda. Lihtsalt mõelge, milline inimene tahate ise olla ja võib-olla see aitab midagi muuta. Lõpetuseks ütlen veel, et elagu vaba kunst, elagu vaba teater, elagu vaba film, elagu vaba Eesti, elagu eestlaste Eesti ja elagu kõigi Eesti,” lõpetas Sagor oma kõne.