Inimesed

EFTA | Aasta filmihelilooja Tõnu Kõrvits: filmimuusikat tehes peab sul olema empaatiat end sinna pilti sobitada 

Jaanika Vilipo, 1. aprill 2019, 22:48
Tõnu Kõrvits EFTAdelFoto: Erki Pärnaku
Aasta helilooja tiitli pälvis tänavustel Eesti filmi- ja teleauhindade jagamisel Tõnu Kõrvits, kelle helimaastik kõlas Moonika Siimetsa mängufilmis "Seltsimees laps".

"Moonika Siimets kuulas palju erinevate heliloojate muusikat ja midagi minu muusikas jäi talle kõrvu. Võib-olla just see filmilikkus, mida on paljud teised minu muusika kohta öelnud. Selles on sageli midagi visuaalset," räägib Kõrvits. 

Samal teemal

Režissöör võttis heliloojaga ise ühendust. "Meil tekkis hea klapp ja visioon muusikast oli ka sarnane. Muusika kirjutamine filmile on natuke teistsugune töö kui see, mis ma tavaliselt teen. Siis ma olen ikkagi osa suurest meeskonnast ja sa ei mängi mitte soolot, vaid mängid orkestris või ansamblis. Filmi juures on palju teisi asju, mis on tähtsad, mis on ainult muusika," sõnab Kõrvits.

"See ongi võib-olla kõige teistsugusem selle töö juures. Kui ma kirjutan enda teost, siis see on nii-öelda minu sõu ja olen seal üksi. Aga kui teen filmimuusikat, on seal palju teisi inimesi, väga palju teisi kunstiliike ja sul peab olema piisavalt empaatiat, et end sellesse pilti sobitada."

Helilooja sõnul jääb muusika tegemine filmis alati lõppjärku, mis tähendab, et sellega on kiirem kui muidu. See aga ei tähenda, et töö seetõttu raskem oleks. "Iga töö on pingeline."

"Mul oli pilt kogu aeg silme ees ja vaatasin, kui pikad mingid lõigud on. Selline puhas tehniline töö. Siis püüdsin tabada emotsiooni ja milline see muusika üldse peab olema. Sageli on see, et muusika peab lihtsalt olema emotsioonide või sündmuste väike võimendaja. Ta ei tohiks olla esiplaanil," räägib Kõrvits, mida filmile muusika tegemise juures tähele panna. 

Filmimuusika eest pole Kõrvits kunagi auhinda saanud. "Olen saanud auhindu omaenda loomingu eest. Selles mõttes on see eriline. See on auhind meeskonnale ja ma olin osa sellest meeskonnast. See oli midagi erilist ja teistsugust."

Kõrvits ütleb, et tema kasvas üles teistsuguse režiimi ajal, kui praegu, ja usub, et mitte keegi ei taha seda aega tagasi. "See oli just see aeg, kui piirati vabadust - inimese vabadust, vabadust reisida, mingis mõttes ka loomingulist vabadust. Aga inimesed olid ka sellel ajal osavad ja leidsid teid, kuidas oma ideid ellu viia või kuidas öelda asju nii, et kõik said aru, millest jutt käis. Mina ei tahaks uskuda, et selline aeg ealeski tagasi tuleb. Ma ei suuda seda uskuda. Ja ma ei taha mõelda, mis siis saama hakkab. Aga ma olen täitsa kindel, et seda ei juhtu."

9. aprillil tähistab Tõnu Kõrvits 50. juubelit. Sel puhul toimub Eestis mitmeid kontserte, mille helilooja sõbrad on korraldanud. "Aga ma ei tunne ennast üldse veel nii vanana."

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee