Foto: Kuvatõmmis/Kuuuurija
Toimetas Terttu Jazepov 1. aprill 2019 20:55
„Veiko helistas mulle mullu 21. või 22. mai õhtul. Käisin veel samal päeval tööl. Ta ütles, et tal on mulle üks hea ja üks halb uudis, kumba ma enne kuulda tahan. Ütlesin, et tahan enne halba kuulda, aga ta vastas, et ei ütle halba enne. Ta ütles, et hea uudis on, et ma ei pea homme tööle tulema. Siis ütles ta, et halb uudis on, et ma ei pea enam mitte kunagi tööle tulema,” räägib päevapealt koondatud Mirje, kes ootab ülemuselt siiani saamata 3000 eurot.

„Kuuuurijas” rääkisid oma loo Mirje ja Marlin, kes töötasid Sauel asunud söögikohas, mida pidas üleval kohalik mees Veiko. Mehel on Sauel oma autotöökoda, mille kõrval oli restoran Loft. Ühel hetkel söögikoha uksed aga suleti. „Siis tundis Veiko, et Sauel ei ole enam kuskil süüa ja otsustas söögikoha uuesti avada,” räägib Marlin, kes sai mehe kohvikus kondiitrina tööd tänu tuttavatele, kes töötasid Veiko töökojas.

Kuigi Marlinile tundus Veiko kohviku avamise plaan veidi kahtlane, näis tema jutt nii usaldusväärne, et otsustas pakkumise ikkagi vastu võtta. Kokaks soovitas Marlin oma sõbrannat Mirjet. Umbes kaheksast töötajast olid nemad ainsad, kes 2017. aastal uude söögikohta töölepinguga tööle võeti. Kokku lepiti ka palganumbrites, kuid Veiko keeldus kõike ametlikult maksmast. „Lepingusse kirjutas Veiko 650 eurot brutos. Sularahas maksis ta 300 eurot,” ütleb Marlin. Mirje lepingusse kirjutati palgaks 995 eurot brutos ning sularahas umbes 200 eurot. „Veiko ütles, et kui tahan kõike ametlikult saada, siis ta ei maksa mulle lihtsalt nii palju, sest muidu peab tema nii palju riigile maksma,” meenutab naine Veiko põhjendust.

„Küsisime, kas sul on tervisekaitsega ka ikka kõik korras, kuidas sa saad lihtsalt söögikoha avada, kui sul ei ole isegi mingit paberit. Siis hakkas Veiko asja uurima ja tegi lõpuks ikka ka tegevusloa ära,” räägib Mirje, et mehe teadmised restoraniärist olid väga pinnapealsed.

Naiste sõnul käis söögikohas väga palju kliente ning kohviku päevakassa jäi 350–500 euro vahele. Nädalavahetustel oli avatud ka pubi, mille käive oli parematel päevadel 400 ja nädalavahetustel üle 1000 euro. Veiko ise käis oma pubis koos sõpradega tasuta söömas ja joomas ning lubas seal iga päev tasuta päevapraadi süüa ka oma autotöökoja töötajatel. „Sularaha sissetulek kuhugi paberile kirja ei läinud, see läkski lihtsalt taskusse. Ta ütleski, et kassa on loetud, võttis sealt raha välja, pani taskusse ja läks,” sõnab Mirje.

Kuigi söögikohal läks hästi, ei maksnud Veiko õigeaegselt arveid, mistõttu viidi ühel hetkel minema porimatid ning toidu valmistamiseks tellitud tooraine ei jõudnud kohale. „Helistasin Horecasse (toidukaupade hulgimüüja – T.J.) ja küsisin, et kus kaup on. Nad vastasid, et meile ei tulegi kaupa, sest arved on maksmata,” räägib Mirje. „Siis Veiko valetas, et oli segadus ja unustati kaup saata. Ta läks Sauele poodi ja tõi meile poest asju, et saaksime midagigi teha,” lisab Marlin.

Naistel saamata mitu tuhat eurot

Eelmise aasta mais ütles Veiko Lofti töötajatele, et sulgeb söögikoha uksed ning inimestel pole enam vaja tööle tulla. „Ta ütles, et tema ei maksa meile midagi, ta annab meile koondamispaberid ja küll siis riik meile maksab,” sõnab Marlin. „Kõigepealt läksime oma jutuga Töötukassasse, kus meid töötuna arvele võeti. Sealt öeldi, et minge Tööinspektsiooni ja see oli kõik – mingisugust muud abi ei pakutud,” lisab ta.

Mirje oleks pidanud kokku saama ligi 3000 eurot. Selle summa sees oli tema palk, koondamis- ja puhkuse- ja haigustasu ning raha selle eest, et Veiko ei teatanud koondamisest 30 päeva ette. Marlinil oli saada 2500 eurot. Mehe jaoks ei tähendanud Tööinspektsiooni otsus aga midagi ja mõlemad naised on aasta pärast töö kaotamist endiselt rahast ilma.

Marlin ja Mirje saatsid Tööinspektsiooni otsuse edasi kohtutäiturile, kes neile nelja kuu jooksul midagi ei vastanud. Üks jurist ütles aga neidudele, et ainus võimalus raha kätte saada on Veiko ettevõttele sisse anda pankrotiavaldus. See aga maksab 300 eurot riigilõivu ning lisaks juristikulud, mida neil aga tagataskust võtta ei ole.

Naised on käinud korduvalt Veiko ukse taga ning talle helistanud ja üritanud temaga kokku saada, aga mees ei ole nendega suhtlemisest huvitatud. Ka „Kuuuurija” üritas Veikoga meilitsi ühendust saada, kuid tulutult. Ühel hetkel helistas Veiko aga Marlinile ning kui kuulis, et tüdrukud on oma looga „Kuuuurijas”, lubas mees ise asja avalikuks teha. „Ma ei pea pankrotiavaldust tegema. Kõigepealt võtan ette need asjad, mille kohta teie valetasite,” ütles Veiko neile. Raha ei olnud ta nõus endiselt ära maksma.

Samal teemal

Kommentaarid  (60)

Oswald 3. aprill 2019 07:55
Tuleb üks korralik ketukas anda ja anda niikua kuni palgad välja maksab. Riigilt siin abi loota pole....
aja kirjanik 3. aprill 2019 02:02
Kuidagi ühepoolne. Aasta jagu ju palka maksti. Peale krahhi viimasest kuust käib jutt. Pankrotis ettevõtelt viimase palga maksmist loota ilmselgelt ei tasu. Pole see esimene, ega viimane ettevõtmine, mis ebaõnnestub. Pankroti kuulutab välja ikka kohus. Ilmselgelt see selle ettevõtte saatus ka on.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS