Roald Johannson mullu EFTAde jagamisel. Foto: Teet Malsroos
Tele
1. aprill 2019, 10:44

PUUST JA PUNASEKS! Kuidas valitakse EFTA nominendid ja võitjad? (1)

Täna õhtul jagatakse taas EFTAsid ehk Eesti filmi- ja teleauhindu. Nii filmi- kui telekategoorias antakse välja 15 auhinda. Kuidas aga valitakse nominendid ja võitjad?

Selgituse annab EFTA pressiesindaja Greete Kempel. 

Kandidaatide esitamine film:

Nominente võivad esitada produtsendid või nende poolt ametlikult määratud isikud. Nominatsioonile ei saa esitada harrastuslikku filmiloomingut; tellimus-, õppe, promotsiooni- ja reklaamfilme; pornograafilisi, rassismi või vägivalda propageerivaid filme.

Esitada saab mängu-, dokumentaal-, anima- ja lühifilme, mis on esilinastunud kinos ja/või rahvusvahelisel festivalil ajavahemikus 1. jaanuar-31. detsember 2018. Seetõttu sai kandideerida ka näiteks film "Kapten Morten lollide laeval", kuna rahvusvahelisel festivalil on see linastunud.

Kandidaatide esitamine tele:

EFTA teleauhindade konkursile kvalifitseeruvad Eesti teletoodangu kõik kodumaised saated ja sarjad, mille uued osad (k.a uute osadega vanad sarjad) on olnud esimest korda Eesti Rahvusringhäälingu, AS Eesti Meedia (nüüd Postimees Grupp), All Media Eesti AS või Tallinna TV eetris ajavahemikus 1. jaanuar-31. detsember 2018. Näitlejate, saatejuhtide, režissööride, stsenaristide, toimetajate ning operaatorite kandidaadid peavad olema seotud teleprojektiga, mis on eetris olnud ajavahemikus 1. jaanuar-31. detsember 2018.

Nominente said esitada eelpool nimetatud meediagrupid ja ka produtsendid ise.

Kuidas valitakse nominendid? 

Nii filmi- kui teležürii koosneb kahest voorust. Esimese vooru žüriid valivad välja nominendid, superžüriid valivad välja võitja.

Filmivaldkond täpsemalt:

Esimeses voorus hindavad nominente neliteist valdkonna eksperti, kes moodustavad kaks žüriid. Mõlemas žüriis on seitse liiget.

Esimese vooru žürii hindab kategooriaid parim mängufilm, parim dokumentaalfilm, parim animafilm, parim režissöör, parim stsenarist, parim meesnäitleja, parim naisnäitleja.

Esimese vooru teine žürii hindab: parim lühifilm, parim operaator, parim monteerija, parim helirežissöör, parim helilooja, parim filmikunstnik, parim kostüümikunstnik, aasta tegija.

Esimene ja teine žürii valivad välja kolm nominenti iga auhinnakategooria kohta.

Teises voorus hindab väljavalitud nominente superžürii, mis koosneb seitsmest eksperdist: üks esimese žürii esindaja, üks teise žürii esindaja, viis uut liiget erialaliitude poolt esitatud kandidaatidest.

Esimese vooru žürii esindaja - Peeter Simm

Superžürii ehk teise vooru žürii valib välja iga auhinnakategooria võitja.

Supežürii esimees filmis – Toomas Luhats

Televaldkonna žüriid:

I voor koosneb kuni kaheksast valdkonna eksperdist (nelja meediagrupi esindajast). Esimeses žürii voorus valitakse igasse kategooriasse viis nominenti. Esimese vooru esindaja - Karmel Killandi

II voor ehk superžürii koosneb kuni seitsmest liikmest. Superžürii valib nominentide hulgast võitjad. Superžürii esimees teles - Jaan Laugamõts.

Filmivaldkonnas on kokku 42 nominenti (kolm nominenti 14 kategoorias, aasta tegija kategoorias nominente pole, on ainult võitja). Televaldkonnas on nominente kokku 70 (kategooriaid 14, igas kategoorias 5 nominenti, aasta tegija kategoorias nominente pole, on ainult võitja).