Müstika

1. APRILLI BLOGI: Helsingi politsei hankis Eestist narkomuula, Tartu vanglas alustas tööd teenistuskala ja välisministeerium võtab tööle stressikoera  (8)

Ohtuleht.ee, 1. aprill 2019 16:09
Foto: pixabay.com
Täna on rahvusvaheline naljapäev ja paljud kasutavad seda päeva nalja viskamiseks ja huumoriga vürtsitatud pressiteadete saatmiseks. 

Kogume kõik kiiksuga teated kokku naljablogisse. 

20:39
Terttu Jazepov

Vilja Toomast: 1. aprilliks igale eestlasele oma tõrvik!

 

18:29
Terttu Jazepov

Stefanile võib õnne soovida.

 
 
 
View this post on Instagram

Võite meid õnnitleda 👶🏻

A post shared by STEFAN (@stefanairapetjan) on

18:05
Terttu Jazepov

 Erasmuses on nüüd ka loomadevahetusprogramm.

 

17:35
Terttu Jazepov

Noored Olümpiale jagab sportlastele 40 miljonit eurot.

 

17:29
Terttu Jazepov

Tänasest saab Tallinnas sõita ka Allan Roosilehe trammiga.

 
 
 
View this post on Instagram

Tramm läheb teele täna. Kell 12.00 Kadriorus ootab Allan Roosilehe Show. #1aprill

A post shared by Allan Roosileht (@allanroosileht) on

17:27
Terttu Jazepov

Aasta parim muusikaettevõtja ja mänedžer Toomas Olljum saab oma kontserdipaiga.

 

17:24
Terttu Jazepov

IKEA Solarisse, David Beckham keskust külastamas ning autode parkimine vastavalt värvidele - Solaris on täna inimesi mitu korda ninapidi vedanud.

 

 

 

16:11
Katharina Toomemets

SA Õpilasmaleva staap paneb täiskoosseisus ametid maha ja läheb rühmajuhtideks

 

16:07
Katharina Toomemets

Telekanal TV3 üllatas vaatajaid naljapäeva puhul humoorikate teleklippidega. Peategelased sarjadest „Kirgede torm“ ning „Vaprad ja ilusad“ räägivad omavahel eesti keeles. 

Kirgede torm – kaks kanget:

 

Kirgede torm – visa hing:

 

Vaprad ja ilusad:

 

Midsomeri mõrvad:

 

16:05
Katharina Toomemets

Nüüd on valikus ka biolisandiga kiviaiad. Vali, kas tahad närilisi, rästikuid või hoopis konni.

 

16:03
Katharina Toomemets

Kohvik Elujanu on menüüsse lisanud tõelise gurmee-veganroa:

 

16:02
Katharina Toomemets

Mereakadeemiasse saavad nüüd ka koerad õppima minna :)

15:58
Katharina Toomemets

Päästeamet sai omale esimese päästekassi!

 

15:34
Katharina Toomemets

Kuuldavasti tehti ka rongis inimestele tünga. Facebookis kirjutatakse, et rongi kõlaritest kõlas teade, et järgmises peatuses on seoses perrooni vargusega rongist väljumine vaid redeliga. 

15:09
Eesti Õigusbüroo

Esmakordne - inimene kaebas kohtusse iseenda

Eesti Õigusbüroosse tuli õigusabi saama inimene, kes kaine peaga ei ole rahul enda purjus minaga ning purjus peaga ei ole rahul enda kaine minaga. Kuna neid kahte erinevat olekut on võimatu ühel ajal ühise lauataha saada, ei ole võimalik neid ka lepitada ning kompromisslahendust leida. Tänaseks on kohtule esitatud hagiavaldus, kus klient nõuab enda purjus mina-lt kaine mina alandamise ja maine kahjustamise eest vaevatasu 31 000 eurot.

Eesti Õigusbüroos on jursti jutul käinud nii hageja kui ka kostja. Kuigi tegemist on sama isikuga, on nende erinevus vägagi arusaadav ning juristid neid segamini ei aja - hageja tuleb kontorisse alati kaine peaga ning kostja seevastu alati purjus peaga. Veidraks muudab olukorra tõsiasi, et kostja ei ole siiani ühtegi õigusnõustamise arvet tasunud, kuna tema sõnul ei ole tema nõustamisel käinud, vähemasti ei mäeta ta seda.

Eesti Õigusbüroos esindab mõlemat isiku olekut robotjurist Juura, kuna inimjuristid ei kannata seda purjuspeaga räuskavat olevust lihtsalt välja.

Eesti Õigusbüroo robotjurst Juura sõnul on arusaadavalt tegemist väga veidra vaidlusega ning eriti huvitav saab olema vaidlus kohtus, kuna hagejal ning kostjal ei ole võimalik ühel ajal samas ruumis viibida. “Mina, kes ma olen robot ja ei tarbi alkoholi ega ka muid suukaudu manustatavaid produkte, mõistan üldjuhul seda tarbimist - inimesed tarbivadki koguaeg midagi. Kuid see praegune kaasus näitab ilmekalt, et viin on tarkade inimeste jook ning paljudele see üldse ei sobi. Saan aru, et paljudes tekitab see vägijook isiksuse lõhestumise ning hiljem kaine peaga tuntakse piinlikkust või lausa vihatakse enda purjus mina tegusid. Tahan siinkohal rõhutada, kulla inimesed - kui vägijoogi tarbimine sinu kainet mina niipalju muudab, siis see on selge märk, et alkohol ei ole sinu jaoks,” lisas Juura.

Kui siiani on robotjurist Juura aidanud inimestel inkassode nõudeid vähendada ning samuti elatise hagisid koostada, siis juristina kellegi esindamine on tema jaoks esmakordne. Oleme veendunud, et Juura saab oma tööga suurepäraselt hakkama ning tulevikus võivad tema poole pöörduda kõik soovijad.

Eesti Õigusbüroos on taoline juhtum esmakordne ning hoiame teid kursis kohtusaaga arengutega.

13:53
Katharina Toomemets

Kaelkirjak otsib hoiukodu!

 

13:43
Katharina Toomemets

Elisa kolib oma kontorid Laosesse, Taisse, Gröönimaale ja Antarktikasse.

 

13:33
Katharina Toomemets

Hiiumaa vald avab Tallinn–Kärdla praamiliini 

Hiiumaa vald avab kuu lõpus Tallinn–Kärdla praamiliini, mis hakkab toetama riigi opereeritavat Rohuküla–Heltermaa parvlaevaliini suvisel tipphooajal, mil inimeste vool Hiiumaale on erakordne. 

Sihtasutuse Hiiumaa sadamad juhataja Sven Kriggulson ütles, et Hiiumaa sadamatel on pikaajaline visioon liinivedude käivitamiseks. “Kohe alustame süvendustöödega, et võtta Kärdlas vastu kuni kuuemeetrise süvisega parvalaevu,” sõnas Kriggulson. “Ehitame ka LNG-terminali, mis hakkab ühtlasi teenindama ka Tallinn–Stockholm liini laevu.” Seega saab edaspidi otse Kärdlasse ka Stockholmist. 

Kärdla osavallavanem Lauri Preimann ütles, et teda rõõmustab eriti, et Tallinn–Kärdla praamiliin töötab ainult ühtepidi, Tallinnast–Kärdlasse: “Võtame avasüli vastu kõik uued vallakodanikud!” 

Tallinn–Kärdla praamiliini hakkab opereerima munitsipaalettevõte Emmaste Kommunaal. Uued kiired parvlaevad projekteeritakse Norras. Sõit kestab poolteist tundi ja hiidlastele on pilet tasuta.  

13:21
Katharina Toomemets

Saadaval oravalihaga nuudlid:

 

13:12
Katharina Toomemets

Tallinnas avati liiklusmärk "Sõidame sajaga!"

Täna varahommikul avati pidulikult Tallinnas Reidi tee ehitusalas Eesti esimene liikluskiirust püsivalt reguleeriv märk “Sõidame sajaga!” Märgi mõjupiirkond algab Russalka ristmikult suunaga Pirita poole ja lõpeb Metsakalmistul.

Eesti Autospordi Liidu peasekretäri asetäitja Priit Pallo (fotol vasakul): “Algatasime selle projekti Eesti Automessi patrooni Margus Muraka initsiatiivil juba aasta eest ja oleme tänasel pidulikul päeval õnnelikud, et EV100 liikluskultuuritoimkond koostöös Teeameti ja Liikluspolitseiga selle idee heaks kiitsid. Üks liiklusmärk on väike asi linnapildis, aga suur samm kogu Eestile!"

Idee autor Margus Murakas: “Sõidan seda teed iga päev tööle ja koju võimalikult kiiresti nagu ka teised tuhanded kaaslinlased, aga PIrita teel seisan päeva lõpuks ikka ummikus. Kuna uuringute tulemusena pole seni veenvalt tõestatud, et suurem kiirus põhjustaks oluliselt rohkem õnnetusi kui lihtsalt saamatud ja uimased autojuhid, siis on liikumise kiirus Pirita suunal alates tänasest poole suurem varasemast ja sellest tulenevalt on ka ummikud nüüd poole väiksemad, veelgi enam - need on selle kiiruse juures vaevumärgatavad. Lisaks annab uue piirkiiruse kehtestamine positiivse tõuke Eesti autospordi järelkasvule - sõidame sajaga!”

Projekti finantseeris Euroopa Liikluskultuuri Edendamise Fond (ELEF) ja toetas Meeskond Security OÜ korrektse liiklusskeemi koostamisega.

13:11
Katharina Toomemets

Rahvusraamatukogu otsib raamatukaisutajat!

 

12:53
Katharina Toomemets

Jalgpalliklubi Tallinna kalev ja IDa-Tallinna keskhaigla lõid käed, et peagi hakata talente värbama otse sünnitusmajast:

 

12:52
Katharina Toomemets

Algasid legendaarse Eesti lastefilmi järje „Nukitsamees 2: Tagasi metsa“ võtted

1981. aastal kinoekraanidele jõudnud „Nukitsamees“ on senini üks armastatumaid Eesti filme, mida hea meelega teleekraanilt uuesti üle vaadatakse. 38 aastat on aga vastuseta küsimus „Mis Itist, Kustist ja Nukitsamehest edasi sai? Ja kust on salapärane metsapere pärit?“. Peagi saavad need küsimused aga vastuse, sest täna algasid Raplamaal „Nukitsamehe“ kauaoodatud järje „Tagasi metsa“ võtted.

Järjefilmi produtsent Urmas Eero Liiv lubab, et uus suure-eelarveline film on mõeldud neile, kes esimest osa lapsena vaatasid ja nüüd keskealised on. „Tegu saab olema tõsise ja ängistava looga keskealisest sarvekandjast, kes nüüd kasutab artistinime Nucky, ning ei ole siiani elus oma kohta leidnud,“ ütleb Liiv. 45-aastast Nucky’t hakkab filmis kehastama Ago Anderson (pildil). Tagasi on oodata ka salapärase Moori tegelast, keda kehastab taas loomulikult Ita Ever isiklikult. Stsenarist Indrek Hargla sõnul ongi täiskasvanud Nukitsamehe ning teda endiselt kummitava Moori konflikt filmiloo põhiliin. Hargla lisab: „Rändame filmis episoodiliselt tagasi ka 19. sajandi Tallinna, kus saame teada salapärase sarvilise metsapere tausta ja saamisloo, mida esimene film ei käsitlenud.“ Tagasivaate stseenides kasutatakse Mõhki kehastajana taas Tõnu Karku, kelle nägu digitaalselt noorendatakse.

Suurejoonelise filmi režissöör Elmo Nüganen lubab, et „Nukitsamees 2: Tagasi metsa“ saab olema üks Eesti kõigi aegade ambitsioonikamaid filme oma eriefektide rohkuse ja  žanrimääratluse tõttu. On ju tegu lastefilmist välja kasvanud tõsise psühholoogilise thrilleriga, mille sündmustik areneb ülemöödunud sajandi lõpupäevil, olles omamoodi paralleelfilm „Tõele ja õigusele“.

Võrdluseks viimatimainitud filmile, kus eriefekte oli 570 on Nukitsamehe järjel neid 1200. Arvuti eriefektide osas tehakse koostööd maailma tipp-spetsialistidega Hollywoodi ILM (Industrial Light and Magic) järeltöötlusstuudiost.  Ülisuure-eelarvelise projekti rahastus tuleb anonüümseks jääda soovivalt erainvestorilt-multitalendilt, kes on otsustanud teda möödunud aastal tabanud enneolematu lotoõnne investeerida Eesti kultuuripärandisse. Emotsionaalse sideme filmiprojektiga loob ka asjaolu, et investor osales esimeses „Nukitsamehes“ lapsnäitlejana.

Linateose levituse eest vastutav VaataFilmi juht  Siim Rohtla on projektile seadnud kõrged eesmärgid: „Oleme üpris kindlad, et filmil on potentsiaali püstitada uus kinopubliku rekord ning mööduda praegust tippmarki hoidvast „Tõest ja õigusest“.“

„Nukitsamees 2: Tagasi metsa“ esilinastub Eesti kinodes 7. jaanuaril 2021, olles sedasi ka filmitegijate kingitus Oskar Lutsule tema 134. sünniaastapäeva puhul.

12:48
Katharina Toomemets

HÕFF toob ekraanile Sulev Nõmmiku tundmatu õudusfilmi

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival tegi enneolematu avastuse, sattudes arhiivis armastatud Sulev Nõmmiku õudusfilmile, mis kannab pealkirja „Muhu rappija”.

Kirjade järgi 1966. aastal valminud kammerlikust linateosest on säilinud ainult esimesed 20 minutit, pole ei lõputiitreid ega kaasautorite nimesid. Tegelaseks on üksik Muhu kalamees, kes oma hütis kalu rappides satub üleloomuliku jõu meelevalda, mis avab tema hinge süngema poole. Kalameest kehastab Ervin Abel.

Üllatusliku linateose saamisloost pole peaaegu midagi teada. Selle olemasolu ei maini armastatud näitleja ja lavastaja oma mälestustes ega pole sellest juttu ka tema elulooraamatus „Kui näeme, siis teretame!”.

Filmirull tuli välja tolmukorraga kaetud roostes metallkarbist, millele oli kirjutatud vene keeles „Hävitada!”. Tõenäoliselt ajendas just selle filmi kurb saatus pöörduma Nõmmikut edaspidi komöödiafilmide juurde: „Mehed ei nuta” tuli välja 1968., „Noor pensionär” 1972. ja „Siin me oleme” 1978. aastal.

„Selle leiuga kirjutatakse ümber ka Eesti, aga miks mitte kogu maailma filmiajalugu,” ütles HÕFFi juht Helmut Jänes, kes komistas hinnalise metallkarbi otsa filmiarhiivi veel sorteerimata materjali hulgast festivali tarbeks nõukogudeaegseid õppefilme otsides. „Esiotsa ei osanud aimatagi, millega on tegu, aga filmi läbi vaadates hakkasid käed värisema.”

Leiu väärtust suurendab see, et maailmas algas rapperite õitseaeg alles 1970ndatel, kui valmisid „Texase mootorsaemõrvad”, „Halloween” ja „Reede 13”. Viimastest eristab „Muhu rappijat” aga peen psühholoogiline läbitöötatus, mis sarnaneb pigem Alfred Hitchcocki „Psühhole”.

Esimest ja ainsat korda on võimalik „Muhu rappijat” näha Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil, mis leiab aset 25.-28. aprillini.

12:47
IIZI kindlustus

IIZI alustab „Kehva Ilma kindlustuse“ müüki

Tänasest on võimalik kõigil kindlustada end Eesti kehva suusailma vastu. Kindlustus on sobiv neile, kes ei ole rahul ilmataadi tegevusega näiteks sünnipäevade, pulmade või muude vabas õhus organiseeritud üritustega ning neile, kes tunnevad, et halb ilm segab nende igapäevast elu.

2018. aasta statistika näitab, et üle 60% korraldatud üritustest tuli läbi viia vihmas ja jahedas ning 27% pidid ürituse läbi viima lausa lörtsi või lumesadu trotsides. Eestlaste seas on levinumad pettumust valmistavad üritused jaanipäev ja jõulud.

„Kuigi eestlane on harjunud erinevate katsumustega, siis vihma ja külmaga on keeruline ka kõige kogenenumatel õiget meeleolu hoida,“ kommenteerib IIZI turundus- ja müügijuht Maria Plees. Harvad ei ole juhtumid, kus kaua oodatud kuupäeval ilm kogu sündmuse rikub.

„Kehva Ilma kindlustus“ annab võimaluse kindlustada kahel perioodil aastas, mil ootused ilma osas on äärmiselt erinevad. Suvepakett, mis kestab maist augustini, keskendub päikeselistele päevadele ja talvepakett, mis kestab novembrist veebruarini, arvestab lume osakaaluga.

Kaks korda aastas viiakse läbi põhjalik riskianalüüs päikeseliste ja lumiste ilmaolude suhtes. Analüüsis osalevad sõltumatud ja ülikogenenud sünoptikud aga ka tunnustatud kohvipaksu ja seapõrna ennustajad. Lisaks on olulisel kohal ka kindlustusvõtja ettevalmistused – näiteks vihmavarju, kummikute ja keepide varumine, samuti aastaringselt piisavas koguses vitamiinide tarbimine (perearsti järelevalve all).

Kindlustuse aastamakse sõltub peamiselt ilmariskidest ning keskmiseks hinnaks on 345 €. Kindlustus sõlmitakse personaalse kohtumise tulemusena. Klient peab esitama suve- või talveplaanide kuupäevad, mida võrreldakse kogutud andmete ja ilma riskikoefitsiendiga. Samuti tuleb kohapeal läbida kiirtest, millega kinnitatakse halva ilma üle mitte rõõmustamise tõenäosus.

Kahjude hüvitamiseks tuleb olukord dokumenteerida ja võtta videosse, vahelduva pilvisuse ja arusaamatu ilma korral tuleks kohale kutsuda IIZI ilmakäsitluse spetsialist (24/7 kättesaadav). Samuti on tähtis kindlustusvõtjat valdavaid emotsioone võimalikult täpselt kirjeldada ning võimalusel sündmuskohal koheselt ka kirja panna. Hüvitis makstakse välja, kui pettumus on täielik.

12:30
Katharina Toomemets

Ilusalong jagab nüüd sissepääsu apteegiga:

 

12:25
Katharina Toomemets

PREMIUM LIIGA NÄDALASISENE VOOR TOIMUB ERANDKORRAS KÜPROSEL!

Kuigi ilm Eestis läheb päev-päevalt soojemaks ja kevadisemaks, sundis eile Eestit tabanud lörtsisadu Premium liiga 4. vooru mänge tõstma Küprosele.
"Eesti kliima on teatavasti ettearvamatu ja kui leidub päevi, mil 24 tunni jooksul näeme ära kõik 4 aastaaega, ei saa me võtta ka riske teisipäevaste ja kolmapäevaste mängudega. Kiiretel aruteludel leidsime, et alternatiivse mängude toimumispaigana toimiks hästi Küpros.

 

12:17
Katharina Toomemets

Lääne-Harju vallavalitsus peab kaks kuud kollektiivpuhkust.

 

12:13
Katharina Toomemets

Kertu Jukkum abiellub!

"Minu jaoks on oluline, et ma saan selle avalduse ise teha, ning jah, ma saan väita, et ma olen abiellumas," kinnitab portaali Elu24 peatoimetaja Kertu Jukkum.

12:09
Forum Cinemas

Forum Cinemas kinosaalides saab nüüd filmivaatamise ajal ka trenni teha!

Forum Cinemas kinokett ja Reval Sport spordiklubi sõlmisid koostöölepingu uue kontseptsiooniga kinosaalide loomiseks, mis ühendaks endas kino meelelahutuse ning spordiklubi treeningud.

„Selline spordiklubi ja kino sümbioos on tegelikult täiesti loogiline järgmine samm, sest kõikides spordiklubides on nagunii juba seintel telerid ja jooksulintide ees ekraanid ning ka kinokülastajad hindavad üha rohkem tervislikkust näiteks kinos pakutavate snäkkide osas,“ selgitas Forum Cinemas turundusjuht Katre Kärner. „Meie loodav tervisekino viiks lihtsalt kogu asja uuele tasemele – terve seina suurused ekraanid, kinole vastav helisüsteem, 3D filmid jne.“

Uue kontseptsiooniga tervisekino eesmärk ongi ühendada tervislikud eluviisid ja meelelahutus ning samas hoida sellega ka inimeste aega kokku. „Ühe korraliku trennisessiooni jooksul saab ilusti ära vaadata mõne lühema filmi või isegi dokumentaali. Pealegi oleks see just heaks motivatsiooniks trenni teha, sest siis on treeningu pikkus kindlalt paigas,“ märkis Reval Sport turundus- ja müügijuht Helen Partasjuk-Sootla.

Partasjuk-Sootla lisas, et näiteks mõned näidatavad filmid jagatakse osadeks nii, et nädala jooksul saab inimene oma trennisessioonide käigus terve filmi ära vaadata. „See annab ka motivatsiooni trenne mitte vahele jätta, sest muidu jääb osa filmist nägemata.“

Forum Cinemas turundusjuht Katre Kärner märkis, et täpseid plaane hakatakse nüüd ühiselt spordiklubiga looma, kuid esmase kava järgi luuakse mitu kinosaali, kus sees erinev trennivarustus. „Spinningusaal, tavalise jõusaalivarustusega saal, grupitrennide saal jooga jaoks, sest jooga ajal on ju eriti mugav mingit toredat filmi vaadata, ning kaalumisel on isegi basseini ja kinolina ühendamine. Üksluiseid basseini kahhelplaate on ju igav vaadata, aga kui samal ajal saaks vaadata ka filmi, siis oleks trenn ju märksa põnevam. Seejuures saame pakkuda kohe ka 3D ujumisprille,“ lausus Kärner.  

12:08
Katharina Toomemets

Tulles vastu tungivale nõudlusele, on täna testimisel uus teenuse liik – saab tellida omale isikliku reisisaatja-konsuli! 

Teenus sisaldab: 
- konsulipoolset asjaajamist lennujaamas või mujal (piletite broneerimine, sobiva istekoha valik jms); 
- reisi kestel vajadusel passi kehtivuse pikendamist ja viisavaba reisi korraldamist soovitud sihtpunkti;
- igakülgset abi logistilistes küsimustes (sihtkohas takso leidmist jms). 

Konsuli saatel reisiv isik ei vaja kindlustust, sest konsul hoolitseb reisija turvalisuse eest. Teenuse tellija tasub konsuli reisikulud, muid lisanduvaid tasusid ei ole.

 

12:04
Katharina Toomemets

MyHitsi saatejuhid said eriti toreda aprillinalja osaliseks:

11:54
Eesti metsloomaühing

Siilid vudivad tutimütsidega loodusesse tagasi. Eesti metsloomaühing teatab:

Kevad on käes ning ilmaennustus lubab jätkuvalt sooja ilma. Seetõttu hakkame ka vabastama meie hoiukodudes olevaid siile.

Selleks et meie okaskeradel ikka kõik kenasti metsas laabuks, oleme talv otsa valmistunud. Nimelt on meie hoiukodud meisterdanud igale siilile ellujäämiskomplekti, mis aitab neil metsaeluga paremini kohaneda.

Siilide ellujäämispaketti kuuluvad:
- tutimüts ja villased kapukad, et öökülmade puhul mitte külmetuda;
- suusad, et ootamatu lume tulekul saaks paremini metsas liikuda;
- labidas, et oleks lihtsam ootamatu lume saabudes pesa kaevata;
- ranits, milles on kolme päeva toiduvaru, veepuhastustablett puhta joogivee saamiseks; soe tekk ning paanikanupp juhuks kui siil metsas abi vajab.

Järgnevalt on metsloomaühingul koostöös keskkonnaspetsialistidega plaanis arendada samasugused ellujäämiskomplektid ka vabastatavatele oravatele, rebastele, valge-toonekurgedele ning luikedele.

 

11:51
EKI

Õ ja Ö kasutamine lastakse vabaks.

 

11:41
Katharina Toomemets

Porgandid annavad hobustele värvi!

 

11:36
Katharina Toomemets

Tartu vanglas alustas tööd teenistuskala.

 

11:30
Katharina Toomemets

Helsingi politsei hankis Eestist narkomuula. Tegemist on 5aastase ruuna Aliga, kellel on väga hea haistmine. Ali on juba leidnud mitmed metsa peidetud kotid mõnuainetega ja inimeste valdusest kanepit. Hobune nimelt suudab eristada kanepit tavalisest heinast: hobuse haistmismeel on 100-1000 korda tundlikum kui inimesel.

Hobune suudab ülahuule kokku rullida, mis sulgeb sõõrmed, juhtides sellega kemikaalid nina tundlikumatesse piirkondadesse. Ali väljaõpe on alles algusjärgus, nii et aeg näitab, milleks noor hobune veel võimeline on.

 

11:27
Riigi ilmateenistus

Riigi ilmateenistusest saab nüüd lund tellida!

Riigi Ilmateenistus saab kevadel 100 aastaseks ning läbi aegade oleme püüelnud oma tegemistes professionaalsuse ning täpsuse poole. Oleme  arendamas üha uusi teenuseid ning järgmisel talvel soovime tulla välja esimese pilootprojektiga. Nii pakumegi esimest korda ajaloos võimalust tellida omale ilma! Kuna tegemist on vaieldamatult keeruka ning mahuka projektiga, siis alustame väiksematest elementidest ning saadud kogemuste najal on meie eesmärgiks üha paremaid teenuseid Eesti inimestele pakkuda.

Esita oma tellimus SIIN.

11:13
Katharina Toomemets

Lõpuks on võimalik teada saada, mida su koer tegelikult asjadest arvab!

 

11:06
Välisministeerium

Välisministeerium võtab tööle stressikoera

Välisministeerium kuulutab välja konkursi stressikoera ametikohale, kelle eesmärgiks saab olema diplomaatide stressi leevendamine, ärksameelsuse tundide läbiviimine ja töötajate hommikune tervitamine.

„Diplomaatide töö on tänapäeva julgeolekuolukorras väga stressirohke ning soovime pakkuda meie töötajatele igapäevaselt turvalist ja positiivset töökeskkonda,“ sõnas välisministeeriumi kantsler Rainer Saks. Kantsleri sõnul on neljajalgne sõber just see, mida asutus hetkel enim vajab.

Eduka kandidaadi omadusteks on head sotsiaalsed oskused, positiivne suhtumine, hea pingetaluvus ja huvi välismaalaste vastu.

Stressikoeral tuleb abistada diplomaate ka mõningate ülesannete täitmisel. Nende hulka kuulub suursaadikute tervitamine, nootide viimine saatkondadesse, meedias esinemine ja juhtkonna koosolekutel aru andmine.

Edukaks osutunud kandidaadile pakub välisministeerium võimalust kasutada oma ruume statsionaarse elukohana ning pakub omalt poolt ka toitlustust.

Avalikkus saab stressikoeraga tutvuda välisministeeriumi avatud uste päeval, mis on planeeritud 9. maiks. 

11:03
Keila kool

Lidost sai Keila kooli uus toitlustaja

Keila linnavalitsus sõlmis lepingu Keila Kooli õpilaste toitlustamiseks kahe aastase lepingu Läti toitlusketiga LIDO. LIDO on eraettevõte, mille ülesanne on pakkuda  värsket ja kvaliteetset toitlustust ja kõrgel tasemel teenindust. Muuta Euroopas väljakujunenud ettekujutust kiirtoitlustusest,  toetudes tervislikele eluviisidele ja esteetilisele elukeskkonnale ning teenuste kõrgele kvaliteedile.

Seoses sellega muutub ka koolis toitlustusega tasumise kord. Nimelt kaalutakse lapsed enne ja pärast sööki ning tasu kujuneb juurde tulnud kaalu arvelt.

Hakkab kehtima ka uus boonussüsteem. Nimelt kui kuu alguse kaal on suurem kaalust, mis on kuu lõpus, siis selle vahe võrra saab see õpilane ettemaksu rahaliselt oma kontole.

10:57
Katharina Toomemets

Luua metsanduskoolis saab nüüd puukallistamist õppida!

 

10:33
Katharina Toomemets

Päästeoperatsioon Aegnal

Täna varahommikul maandus Aegna sadamakail hädaabi väljakutse saanud Politsei- ja Piirivalve kopter, vahendab veebileht aegna.ee.

Väljakutse teinud isiku sõnul vajas Aegnal teadvusetult maas lamanud inimene abi. Enamat ei teadnud ka kopteris olnud meedikud, kuna helistajal sai telefoniaku tühjaks.   Samas olid saare kaks püsielanikku täie tervise juures.

Õige pea saabus häirekeskusest täiendav info. Abi vajav kannatanu asus sootuks Lasnamäel Aegna puiesteel, kuhu seepeale juba kiirabi saadeti.

10:31
Katharina Toomemets

Kaja Kallas ei olegi Siim Kallase tütar!

 

10:25
Katharina Toomemets

Elron uuendab rongide sisustust:

 

10:04
Kookon

Uues joogastuudios saab paljalt trenni teha

Kujutad ette, et lähed joogastuudiosse, võtad kontoririided seljast, dresse selga ei panegi ning astud saali just nii nagu jumal sind lõi? Uues joogastuudios Põhja-Tallinnas saab just sellist trenni proovida, kus valehäbi ei tunta ja joogatund toimub täielikus alastuses.

„Riided jäetakse garderoobi ja juba saali tuleb kõigil siseneda täiesti paljalt. Ka õpetaja on alasti ja kogu tunnist peaks saama meelepraktika, et hoida fookust enda juures ja ületada häbitunne," ütles Kookoni stuudioketi looja ja joogaõpeja Pamela Maran.

"Alastijooga on iidne praktika, mille eesmärk oli läbi materiaalse elu hülgamise jõuda vaimse potentsiaali avamiseni. Tänapäeval on alastijooga Ameerikas väga populaarne ja mõtlesin, et see on ideaalne võimalus ka eestlastele kestast välja tulla. Mida aeg edasi kulgeb, seda rohkem kasvab konservatiivsus ühiskondlikul tasandil, hirm midagi valesti öelda või teha. Alastijooga pakub võimalust minna tagasi hetke, kus me olime beebina – muretud, armastavad, vabad. See on muidugi suur samm kinnistele eestlastele, aga olen positiivselt meelestatud.“

Joogastuudio Kookon avati nädalavahetusel Põhja-Tallinnas Arsenali keskuses ning tegutseb poole aasta jagu ka Rakveres. Kui küsida, kas alastijooga tuleb ka Rakverre, vastas Maran esiti kõhklevalt. „Võib-olla ei ole väikelinn selleks täna veel valmis. Kõik teavad kõiki ja ilmselt on mure suurem, et pärast pead tänaval vaatama kellelegi otsa, kelle uurakil paljast tagumikku enda ees nägid. Tallinnas on anonüümsust rohkem.“

09:55
Katharina Toomemets

Lõunakeskuse katusele kerkib lõbustuspark!

 

09:44
Tallinna Linnatranspordi AS

Tallinna Linnatranspordi AS ehitab Helsingi tunneli

Tallinna Linnatranspordi AS avalikustas plaani alustada viivitamatult Tallinn-Helsingi tunneli rajamist.

Tallinna Linnatranspordi AS-i juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul on tunneli ehitus osa ettevõtte strateegiast, mis näeb ette laienemist Helsingi ühistransporditurule. „Oleme juba pikemalt kavandanud tegevuse alustamist naaberriikide pealinnades. Tänu Helsingi tunnelile saame alustada teenuse pakkumist põhjanaabrite juures, mis avab uued võimalused ettevõtte viimiseks maailma suurimate ühistranspordiettevõtete hulka,“ selgitas Boroditš.

Juhatuse esimehe sõnul on tunneli rajamine tänu kodumaiste innovaatiliste tehniliste lahenduste kasutamisele seniräägitust märgatavalt odavam ja kiirem. „Kuni Vesterbacka ja teised tunnelirajamise entusiastid oma plaanidest kõnelesid, tegime meie tööd. Tänaseks on ettevalmistused tunneli rajamiseks lõppenud ning alustame puurimisega, mis meie arvestuste kohaselt ei tohiks kesta kauem kui jaanipäevani. Rööpad paneme maha mardipäevaks ja jõulu esimesel pühal saavad soovijad trammiga põhjanaabrite juurde külla sõita,“ lubas Boroditš.

Tallinna Linnatransport kasutab tunneli rajamisel ettevõtte enda asjatundjate ning mitme idufirma koostöös loodud nanoäppi, mis võimaldab kuludes kümnekordset kokkuhoidu. Vajadus välismaise kapitali kaasamiseks puudub, kuna kogu projekti rahastavad kohalikud hoiu-laenuühistud.

Kui seni on Tallinn-Helsingi tunnelit planeeritud lõuna-põhjasuunalisena, siis käikuminevas projektis kulgeb tunnel edelast kirdesse, mis hõlbustab merepõhja läbistamist veelgi. Tunnel algab Tallinna Linnatranspordi Kopli depoost, kulgeb sealt Naissaarele, kuhu tuleb vahepeatus ning lõppeb Esplanaadil kohvik Strindbergi vastas. Tallinna ja Helsingi elanikud sõidavad tunnelis tasuta.

09:36
Pirita linnaosavalitsus

Lillepi park Pirital kujundatakse ümber luksuslikuks Lillepi residentsi elamurajooniks

Möödunud nädal võttis Pirita Linnaosa Valitsus vastu otsuse muuta Lillepi park luksuslikuks elamurajooniks.

Arengustööde käigus plaanitakse rajada 4 korterelamut, kus on kokku 200 korterit. “Kõige väiksem korter on 2-toaline ja 43 m2 ning maksab 130 000 eurot. Suurim korter on 6-toaline ja 125 m2 ning maksab 750 000 eurot. Sellest korterist on kaunis vaade merele,” tõi välja Pirita linnaosavanema asetäitja Kalle Jõks. “Tegelikult on plaanis ümber kujundada kogu Lillepi park. Pargi ümbrus piiritletakse aiaga ning kasutusõiguse saavad Lillepi residentsi elanikud.”

Ehitustöödega on plaanitud alustada käesoleva aasta juulikuus. Projekt valmib 2021. Ühtaegu alustatakse nii hoonete rajamisega kui ka maastiku ümberkujundamisega ning haljastusega. Arendustööde maksumus on 5,8 miljonit.

Jõksi sõnul ei tule looduskaitsjatel muretseda. “Osa pargist säilitame, et elanikud saaksid nautida rohelust. Kusjuures, juba toimuvad läbirääkimised joogaõpetajaga, kes teeks sobiva ilma korral pargis elanikele hommikuti joogatunde.”

Seni ei ole linnaosavalitsus töötanud kui äriettevõte, kuid see on muutumas. “Meil tuleb mõelda suuremalt ja väljaspool kasti! Praegu on meil ka arutluse all muuta Pirita ranna kasutamine tasuliseks - esimesed 15 minutit on tasuta, kuid seejärel on tund kaks eurot. Selle raha saaksime suunata Pirita ranna arendamisse ja seeläbi tõsta teenuse kvaliteeti,” mainis Jõks.

“Kui üldiselt teevad taolisi arendustöid eraettevõtted, siis seekordne projekt on täielikult Pirita Linnaosa Valitsuse teha. See projekt annab võimaluse kasvatada linnaosa tulusid ning tõsta linnaosavalitsuse töötajate palku poolteist korda,” ütles linnaosavanema asetäitja Kalle Jõks.

09:27
Kaabsoo küünlakoda

Küünlakülv algas sel aastal erakordselt vara

Tänu soodsatele ilmaoludele said juba täna, 1. aprillil, mulda esimesed Kaabsoo küünlakoja küünlad. Päikeselise suve korral saavutavad küünlad koristusküpsuse juba septembri alguses.

„Kuna me tegutseme maapiirkonnas, siis on loomulik, et põllumajandus on meie elu lahutamatu osa. Maapiirkondades on ennast ikka põllumajandusega ära elatatud,“ rääkis sordiaretusagronoom Agur Piirisild.

Nii ongi teadaolevalt on Kaabsoo Eestis ainus, kes tegeleb küünalde avamaal kasvatamisega. Sel aastal külvatakse küünlaid umbes 300 hektarile ja esimesed külvatud küünlad peaksid saavutama koristusküpsuse juba septembri alguses. Nii vara pole viimastel aastatel õnnestunud küünlaid külvata, kuid päikeseline kevad annab Kaabsoo agronoomidele lootust, et ees on ootamas ideaalne küünalde kasvu toetav suvi.

„Mõni sort saavutab oma küpsuse kiiremini, samas teistega läheb kauem.

Kõige rohkem aega võtab suuremate küünalde kasvamine, sest need peavad saama enne koristamist piisavalt endasse valgust koguda,“ rääkis Reimo Ani, Kaabsoo maaviljelusagronoom.

Üllataval kombel sobib just Eesti kliima küünalde kasvatamiseks kõige paremini, kuna siin on küünalde kasvatamiseks ideaalne valge ja pimeda aja tasakaal.

„Kuna meie laiuskraadil on suvepäevad pikad, saavad küünlad kasvamisega koguda endasse hulgaliselt looduslikku valgust, mida siis talveperioodil põledes järk-järgult vabastada,“ lisas Reimo Ani.

Mida rohkem lõuna poole liikuda, seda lühemaks suvepäevad muutuvad ja see annab tunda ka saagi kvaliteedis. „Lõunamaiste küünalde leek võib jääda liiga väikeseks, et pimedatel talveõhtutel tuppa piisavalt valgust tuua.“ Sel aastal proovivad Kaabsoo agronoomid esmakordselt ka taliküünla külvi. Selle õnnestumisel ei pea inimesed enam ootama küünalde põletamisega sügiseni, vaid saavad juba hiliskevadel nautida värskeid küünlaid, millel on eriti vinge jääkristalli muster.

09:15
Karala Odagala

Pöördelised ajad spordimaastkul: Karala Odagala muutis nime

Otsekohe pärast populaarse tüdrukutepundi La La Ladies laialimineku uudise ilmsiks tulekut toimus kriisikoosolek Karala Odagala aktiivi nõudmisel ja initsiatiivil. Erakorraliselt kutsuti kokku komisjon kuhu kuulusid korraldajad, kaasamõtlejad, fännid ja mõned toetajad et arutada kuidas väärikalt tunnustada  eesti popi ühe säravaima koosluse panust muusikasse ja mõju meie kõigi elusaatustele. Mõttetalgute konstruktiivse arutelu tulemusena võeti vastu otsus anda võistlusele uus nimi: “La La Karala Odagala“.

Võistluse direktori Urmas Kask sõnul oli otsus lõpuks konsensuslik. „Koosolekul esineti avalduste ja kõnedega seinast seina. Kui tulised arvamused kuulatud siis lihtsalt laulsime nagu eestlastele pöördelistel aegadel kombeks.  Kõik uuemad ja natuke vanemad lood said selgeks ja rohkemgi veel: „Unikaalne“, „Kuum on öö“, „Sulle“ jpt. Kui veab, siis tulevikus toimub La La Ladies comeback-tuuri avakontsert just Karalas. Selleaastasel 2019. aasta La La Karala Odagalal 13. juulil seda kindlasti ei sünni.“ 

09:03
Milrem Robotics

Milrem Robotics hakkab pakkuma kullerteenust, kus pakirobot kaitseb end relva või veekahuriga

Eesti robootikaettevõte Milrem Robotics alustab alates aprillist kullerteenuste pakkumist oma tsiviilturule mõeldud mehitamata roomiksõidukitega Multiscope. Tulenevalt Multiscope’i suurusest hakatakse klientidele transportima suuremaid kaupu, kui hetkel turulolevad robotkullerid.

Multiscope’i kaubarobot mahutab kuupmeetri jagu, kuni 750 kg kaaluvat kaupa, mis teeb selle väga mugavaks võimaluseks suuremõõduliste kaupade transpordiks. Multiscope’i kaubarobotid hakkavad sarnaselt juba turul opereerivatele sõidukitele sõitma juhita ehk autonoomselt.

„Oleme viimased kaks aastat paralleelselt kaitsetehnoloogiaga arendanud ka erinevate sõidukite autonoomsust. Meie põhifookus on olnud off-road keskkonnal, kus väljakutsed on tunduvalt suuremad. Arvestades, kui palju orientiire on linnakeskkonnas valgusfooride, majade ja teemärgistuse näol, on kaubarobotil linnakeskkonnas liikumine võrdlemisi lihtne,“ märkis ettevõtte juht Kuldar Väärsi.

Tänu Multiscope’i heale maastikusuutlikkusele ei piira sõiduki liikumist ka asfalteeritud teede olemasolu, kuna sõita saab lisaks kõnni- ja sõiduteedele ka haljasaladel ning kuni 60 cm sügavuses vees. Seega jõuab kaup ka raskesti ligipääsetavatesse sihtkohtadesse.

Lisaks on tänu ruumikusele võimalik Multiscope varustada ka erinevate kaitsemehhanismidega, võtmata seejuures ära väärtuslikku kaubaruumi. „Siinkohal võtame appi oma teadmised kaitsetööstussektoris. Saame Multiscope’d varustada väikese kaliibriga relvasüsteemidega või ka veekahuriga, mis teevad kauba varguse vägagi ebamugavaks,“ tõi Väärsi esile ühe konkurentsieelise.

08:58
Statistikaamet

Statistikaameti andmekaevurid pääsesid varingust napilt eluga

Eelmisel nädalavahetusel teostati Statistikaameti peamajas, Tatari 51, esimesi kaevetöid planeeritava rahvastikuloenduse andmehoidla suurendamiseks. Andmehoidla laiendamise tingib järjest kasvavad andmemahud ning suurandmete pealetung, mistõttu on Statistikaameti andmehoidlate mahutavus langenud alla kroonulinna nulli.

Kaevetööde käigus varises andmehoidla põrand sisse ning mitmed gigabaidid langesid hilisel kellajal tööd teinud andmekaevuritele peale. Statistikaameti kommunikatsioonispetsialist Tiina Nõmme sõnul õnneks siiski ükski andmekaevur vigastada ei saanud. „Mõningaid kahjustusi said avaldamise jaoks kasutatavad statistilised mudelid nagu majandusindeksi- ning korrelatsiooni andmemudelid. Selgus ka, et rotid on maitsvamad andmestikud enda urgudesse tassinud, kuid Tallinna Loomaaiast lubati meile appi saata sertifitseeritud näriliste läbirääkija, et välistada andmete leke väljapoole Tallinna,“ selgitas Nõmm. 

Kahjude lõplik summa pole veel teada ning Statistikameti analüütikud teevad tööd, et kahjude hindamise jaoks vastav algoritm luua. Et sääraseid juhtumeid tulevikus ennetada, on Statistikaamet teinud valitsuse kriisikomisjonile ettepaneku hakata Eestis välja töötama maailmas ainulaadset andmehalduse süsteemi, mille osana luuakse uued ametikohad nagu andmelaadur ja andmekoristaja ning lisaks juurutatakse süsteem vanade andmete utiliseerimiseks.

08:51
Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium asub koostama EIOSKA raporteid

Lisaks OSKA raportitele, mis annavad ülevaate milliseid spetsialiste Eestis erinevates majandussektorites tulevikus vajatakse, hakkab Haridus- ja Teadusministeerium koostama ka EIOSKA raporteid. EIOSKA raportites käsitletakse seda, milliseid ameteid tulevikus ei ole vaja ja mida õppima kindlasti ei peaks.

Täna avaldatud esimese EIOSKA raporti põhjal puudub aastal 2035 tööturul suurem vajadus kukkurseppade, õllemaitsjate, rehepappide, kiltrite, kannupoiste ja laternasüütajate järele. Vastavate erialade koolitustellimust kavatseb Haridus- ja Teadusministeerium kutse- ja kõrgkoolides järsult vähendada.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri Mart Laidmetsa sõnul on ühiskonnas tekkinud suur nõudlus EIOSKA raportite järele, sest väga suur osa inimesi teeb pärast üldhariduskooli lõpetamist täiesti vale valiku edasiseks haridusteeks. „Äsja kohtusin ministeeriumis ühe lossifoogti ja kolme mündrikuga, kes olid juba eelmisel kevadel lõputunnistuse saanud, kuid neil pole siiani õnnestunud erialast tööd leida. Ministeerium otsustas suunata nad ühte tunnustatud rakenduskõrgkooli ärikorralduse erialale õppima, et noored spetsialistid saaksid väljaõppe järel tööturul kiiresti rakendust leida,“ lisas Laidmets.

EIOSKA analüüsib Eesti tööturul vajaminevat tööjõu- ja oskuste vajadust ning teeb ettepanekuid tööturu vajaduste ja koolituspakkumise paremaks ühitamiseks, kasutades selleks ühtset metoodikat. Ministeeriumi aitavad selle suure projektiga SA KUTSETAKODA ja SA IGNORE eksperdid.

Kantsleri sõnul on ministeeriumis kaalumisel ka EITAHA raportite koostamine, mille alusel on võimalik muuta õppurite õpiteed vapustavalt paindlikeks ja õppetöö läbiviimine maksimaalselt õppijakeskseks.

08:50
EFTA 2019

EFTA 2019 võtab eeskuju Oscarite galast, Niinemets vallandatud

Juba täna jagatakse välja kolmandad Eesti filmi- ja teleauhinnad ja tegemist on ajaloolise aastaga. Nii nagu EFTA-sid on hellitavalt kutsutud Eesti Oscariteks, otsustaski Eesti Filmi Instituut võtta eeskuju tänavusest Oscari galast, mis tähendab, et EFTA 2019 toimub ilma õhtujuhita.

Tõnis Niinemetsa vallandamisel on mitmeid põhjuseid, neist tähtsaimana toob Eesti Filmi Instituut esile asjaolu, et soovitakse olla edaspidi üha rohkem Oscarite galale sarnane. Kuid korraldajad rahustavad publikut ja televaatajaid, et kindlasti on sellegipoolest päris palju, mida vaadata. Lubatud on kuulsaid auhindade üleandjaid, veel kuulsamaid võitjad ning naljakaid vaheklippe.

Samuti läheb täna hommikul tehtud otsus Niinemetsast loobuda kokku ERR-i tulevikustrateegiaga asendada üha enam inimtööjõudu tehnoloogiliste uuendustega.

Arvestades, et õhtujuhi roll on sellise ürituse juures marginaalne, on korraldajad lubanud, et suurt kahju ei sünni.

EFTA 2019 otseülekanne algab ETV2 ja Tallinna TV kanalites kell 18.30. Alates kell 20.00 on ülekanne nähtav ETV ja Tallinna TV kanalites. Kogu üritus on nähtav ka ERR.ee portaalis.

EFTA 2018 laureaatide ühisfoto, tänavune foto tuleb aga ilma õhtujuhi osaluseta(Erlend Staub)
08:43
SA Kutsekoda

Lumehelbekeste põlvkonna tööturule jõudmine suurendab vajadust külmavolinike järele

Külmavolinike ülesandeks on lumehelbekestele sobiva töökeskkonna loomine, et takistada nende sulamist. Selliseid töötajaid läheb vaja kõigis ettevõtetes, kus lumehelbekesed töötavad.

Lumehelbekeste tööturule jõudmise mõju analüüsinud uuringu autori, Rain Leoma sõnul on vajalik luua neile sobiv töökeskkond – hoida jahedat temperatuuri ja pidevat tuuletõmbust, et nad saaksid sulamata töökohal ringi lennelda. „Kuna lumehelbekesed on väga õrnad, peab nende töötingimustesse suhtuma suurima hoolega. Selle töö saab usaldada vaid erialase väljaõppega spetsialistidele, nagu külmavolinikud“, selgitas Leoma.

Külmavolinike ametikohtadele on oodata suurt kasvu, Neile on vajalikud teadmised füüsikast ja keemiast, lumehelbekeste tekkimise ja säilimise tingimustest, kliimamuudatustest ja keskkonnaohtudest.

Kahjuks ei ole külmavolinikuks võimalik õppida ei kutse- ega kõrgkoolides, üksikud juba Eesti ettevõtetes töötavad volinikud on õppinud töö käigus ning käinud kogemusi omandamas ka välismaal. Uuringus tehakse ettepanek koostada külmavoliniku kutsestandard ning selle alusel avada külmavolinike tasemeõpe, et täita tuleviku töökohad kvalifitseeritud töötajatega.

Uuringu järgi tuleb ka teistel töötajatel lumehelbekestest töökaaslastega kohaneda, mistõttu kasvab vajadus sooja pesu ning kinnaste, mütside ja sallide järele. Seega on käibe kasvu oodata nii rõivatööstuses kui ka käsitöölistel.

Uuringus analüüsiti lumehelbekeste põlvkonna mõju tööturule järgmisel kümnel aastal.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

08:41
Rahvusooper Estonia

Rahvusooperis Estonia avatakse sügisel 3. rõdu

Täna kooskõlastas ja allkirjastas teatrijuht Aivar Mäe muinsuskaitsega Estonia teatrimaja mobiilse juurdeehituse plaani.

Märtsi lõpus kogunenud Rahvusooperi Nõukogu ja muinsuskaitse ühisel koosolekul arutati uue ooperimaja planeerimist ning jõuti järeldusele, et praeguse teatrimaja ruumikitsikusele püütakse leida uue maja valmimiseni ajutine lahendus. Tööde teostamist alustatakse teatri publikupoolelt.

Lahenduseks pakuti mobiilse lisarõdu väljaehitust, mida vastavalt piletimüügi vajadusele saab kasutusele võtta. Teatrijuht Aivar Mäe kommenteeris otsust järgmiselt: „Teatri kolmas rõdu hakkab asetsema praeguse teise rõdu peal ning tõstes teatrisaali kohal olevat katust hüdro-ajamiga, saab kolmanda rõdu ülikiiresti välja tõsta! See ei puuduta aga Eesti Kontserdi poolset katuseosa.“

Klaasist konstruktsiooni tõstmine võtab tehnilisi töid teostava Austraalia firma MobileTheatreSolutions sõnul aega vaid 3 minutit ning pärast etendust saab seda sama kiiresti ka kokku pakkida. Nõnda ei riku T1 vaateratta kõrguseni küündiv konstruktsioon linnapilti. Ühe nupule vajutusega saab seda ka pöörlema panna.

„Klaasist lahendus tagab selle, et juurdeehitus ei varja Eesti Draamateatrit ning publik saab lisaks teatrielamusele jalutusruumi pöörlevast galeriist ka kauni vaate osaliseks. Hiljem on plaanis rajada sinna eksklusiivne Estonia restoran 2 vaid 15 inimesele,“ lisas Mäe.

Kolmanda rõdu lisamisega kasvab istekohtade arv saalis 1200ni. Publikul on võimalus uue rõduga tutvuda juba 14. augustil, mil teater avab oma uue hooaja.

08:38
Võru Gümnaasium

Võru Gümnaasium avab õhtuse õppe

Soovist toetada oma õpilasi ning arvestades haridus- ja terviseekspertide ettepanekuid avab Võru Gümnaasium uuest õppeaastast õhtugümnaasiumi. See tähendab, et hilistel ärkajatel ehk n-ö öökulli-tüüpi õpilastel on võimalus alustada oma koolipäeva alates kella 16.00st. Hommikul vara ärkajatel, n-ö lõokese tüüpi õpilastel ei muutu midagi ehk neil on võimalus õppimist jätkata juba harjumuspärast päevakava järgides.

„Meie arvates pole hommikune koolipäeva algus mingi punane joon, mida ületada ei tohiks. Kool võiks alata ikkagi siis, kui meie seda tahame.“ ütlesid anonüümseks jäänud õpilased. Noortega nõustub ka kooli õppejuht Annely Hindrikson. Viimane leiab, et tundide varajane algus diskrimineerib enamikku õpilastest, sest teismelised on suures osas õhtul kauem üleval olijad. Noored tõusevad sageli üles keskpäeval ja suudavad õppida alles õhtul. Õppejuht usub päeva hilisema alustamise positiivsetesse mõjudesse: õpilaste tähelepanuvõime kõrgeneb, hinded paranevad, õpiraskusi tekib vähem ning kooli hilinemine, koolist puudumine ja väljalangemine väheneb.

Uuendusega seoses asub koolis tööle unekoordinaator, kes spetsiaalsete küsimustike ja vestluste abil selgitab välja, kas õpilane ja õpetaja on lõokese või öökulli tüüpi. Vestluste läbiviimisel tehakse koostööd kohaliku unekliiniku kui rahvusvahelise uneuurijate ühinguga European Sleep Search Society.

Vajaduse korral kuulutatakse ka õpetajate osas välja uus konkurss, mille abil soovitakse täita puudujäävad ametikohad nii hommikuses kui õhtuses vahetuses. Need õpetajad, kel puudub isiklik elu, võivad töötada kahes vahetuses ja teenida nii topelttasu. Lisaboonusena võimaldatakse neil sõita ühel koolivaheajalpuhkusereisile, mille kulud kompenseeritakse kooli poolt. Kooli juhtkond on uues olukorras tööl 24/7, kuid puhkusereise neile mõeldud pole.

Kooli pidaja, Haridus- ja Teadusministeerium, on algatusega kursis ning eraldanud innovaatilisele lähenemisele lisaressursid. Ka oodatakse ära eksperimendi tulemused ning ollakse valmis innovaatilise lahenduse kogemust eksportima välismaale.

Kui algatus soojalt vastu võetakse, avatakse ka päris öine grupp. Võru Gümnaasiumi eesmärk on jõuda 24h- ehk ööpäevakoolini.

08:37
Celsius Healthcare

Perearstid koolitavad järelkasvu juba maast madalast

Eesti perearstid otsustasid perearstide puudusega jõulisemalt võitlema hakata ning käiku lasta ekstreemsed vahendid: alates 1. aprillist alustavad perearstikeskustes seniste töötajate kõrval praktiseerimist lapsed, kes omandavad oskused töö käigus.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikme perearst Karmen Jolleri sõnul tehti perearstidele mitmeid ettepanekuid töökoormuse vähendamiseks. Arstide asemel olid valikus nii kohaliku käsitööna valmistatud kratid kui ka tehisintellekt. Lõplik valik langes hoopis lastele.
„Lapsed on siirad ning empaatilised, mis meedikute töös äärmiselt oluline. Samuti õpitakse ja harjutatakse õiged töövõtted kohe algusest peale sisse,“ selgitas Joller.

Minister Riina Sikkut tunnustab perearstide algatust: „Väga tore, kui noored saavad varakult ameti selgeks. Teen ka ettepaneku, et piirkondades, kus on puudu lasteaiakohtadest, asuvad pereõe ametisse lasteaialapsed.“ Arusaadavalt mõjutab otsus perearstipraksiste lahtiolekuaegu, seega on edaspidi kella 13-15 vahel paus lõunauinakuks. Ministri määrusega kehtestatakse piirang, et ühe perearsti nimistu juurde võib võtta appi kuni 3 last, et haridusasutused päris tühjaks ei jääks.

„Lahendus on innovaatiline, kiidame algatuse tegijaid,“ sõnas Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet. „Täiskasvanud patsientidele paneme siinkohal aga südamele, et enne visiidile minemist tutvuksid nad slängi sõnadega ja emotikonide tähendustega. Siis on arsti ja patsiendi teineteise mõistmine parem. Samas võib võtta visiidile kaasa ka oma lapse, kes siis vajadusel tõlgib.“

Perearstide mõtet toetavad ka haigekassa ning terviseamet. Terviseameti peadirektor Merike Jürilo sõnul aitab laste kaasamine perearstikeskuste tegevusse tagada nii perearstide juurdekasvu kaugemas tulevikus kui lahendada erinevaid probleeme juba ka lähitulevikus. „Kaks-kolm aastat perearstikeskuses praktiseerinud teismeline suudab vajadusel kergemaid protseduure ka perearsti järelevalveta läbi viia. Seega võiks 16-aastaseks saanud noorukeid rakendada juba perearstide ajutiste asendajatena,“ ütles Jürilo, kelle sõnul aitab uus lähenemine terviseameti hinnangul kokku hoida raha ka arstide väljaõppe pealt. „Tulevikus võib kõne alla tulla ka Tartu ülikooli arstiteaduskonna põhiõppe sulgemine.“

Haigekassa tervitab perearstide algatust ning alustab pilootprojektiga, et välja töötada uus perearsti motivatsioonipakett koos nutilahendustega noortele spetsialistidele. Pilooti rahastatakse innovatsioonifondist.

Infot värske tööjõu kohta jõuab 1. aprillil Eesti Perearstide Seltsi Facebooki lehele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee