Foto: Martin Ahven
Blogid
1. aprill 2019, 06:42

Kuidas okupantide agendid end üles andsid (4)

Toonane ülikollane „rahva tõeline hääl“, ajaleht Post, kirjutas naljapäeval, 1. aprillil 1996: „Viimane tärmin, millal endised KGB kaastöötajad (palgalised nuhid, koputajad, pealekaebajad, salakuulajad, piilurid ja muud punakotkad) end Eesti kaitsepolitsei töötajatele üles andmas võisid käia. Neid, kes end kapos üles anda ei soovi, ähvardas kaitsepolitsei sellega, et avaldab nende nimed Riigi Teatajas.“

Post naljatab, et endised Gestapo, Abwehri ja ST töötajad on õige varmad end kaitsepolitsei nimekirjadesse lülitama. Hallipäised vanaätid ei kartvat midagi. Kapo tundvat aga palju suuremat huvi just KGB kaastöötajate, eriti nooremate vastu.

Eestit okupeerinud riikide eriteenistuste esindajate arvelevõtmine algas kaitsepolitseis 28. märtsil 1995 ja kestis niisiis 1. aprillini 1996. Üles andis end 1153 inimest. Paljud arvasid, et see oli vaid väike osa neist, kes KGBga koostööd tegid. Hiljem asuti avalikustama neid, kes endast vabatahtlikult teada ei andnud. Kaitsepolitsei teatas 2005. aastal, et neid oli kokku 647, kolm neljandikku oli mehi. Kõige noorem avalikustatud isik oli sündinud 1972. ja kõige vanem 1911. aastal. Keskmiselt olid nad eriteenistustes töötanud 14 aastat, üks neist suutis koguni 46 aastat organeis vastu pidada.