Olen suureks kasvatanud täiearulised kaksikud...seda arulagedat jura siin ei soovi enam õhtulehe veebis näha.Kahjuks ronib see taas ja taas ekraanile. Last tuleb kasvatada armastusega aga mitte ahviarmastusega.
Ei ole nii. Minul vähemalt oli kergem kuni selle ajani, kui laps hakkas ise rohkem liikuma. Siis kartsin muudkui, et veeretab end voodist või diivanilt maha, kukub trepil või teeb endale kummuti sahtlite sisse-välja tõmbamisega haiget.
Hakkan tõsiselt kahtlema EEsti kõrgharidussüsteemis,hirmutav lihtsalt.Kui sellised inimesed omavad väidetavalt kõrgharidust,siis kuidas gümnaasiumi haridusega emad suudavad omad lapsed üles kasvatada?
3 lapse ema ja 7 lapse vanaema.30. märts 2019, 20:22
Beebiiga on lühike ja väga põnev. Ise elad oma elu keeruliseks. Minu pojad olid kõvasti üle keskmise kisakõrid. Leidlik peab olema, et beebi ei nutaks. Pole vaja imetillukesega mööda linna kolada nagu Helen, siis on lapse närvisüsteem ka korras.
Helen läheb üha heledamaks. Justkui pleekinud, aga nägu värvib. Nojah, kui ei värvi, siis on ju täitsa näotu. Mina kardan, et mingil hetkel värvib kulmud ... ja huuled ... Kommentaar kastreerimisele.
Veel: kohe imetlen neid beebliblogijad. Justkui esimesed emasinimesed, kes on tite saanud. Emased koerad saavad kohe mitu kutsikat korraga. Jaa: see järgmine lause (kavatsesin kirjutada, aga loobusin) läheks kastreerimisele. Jätan lugejatele mõtlemisruumi.
Tüüpiline kogemusteta ema jutt. Imikuiga on lapse kasvatamisel kõige lühem ja lihtsam aeg. See on umbes sama, mis loomadel oma kutsikate-tallede-vasikate kasvatamine, no inimene lisaks sellele veel suhtleb verbaalselt. Lapse nutt ja magamata ööd kuuluvad asja juurde, iga ema teab seda. Ka paari-kolmeaastase jonniaeg on lühike, kuigi see nõuab vanematelt juba tarkust ja kannatust ka. Sa oota, kui see laps sul suuremaks saab, kooli läheb, teismeikka jõuab, elus oma valikuid tegema hakkab - kas sa nende paljude aastate jooksul oskad tark ema olla?
KOMMENTAARID (13)