Dirigendid lahkavad: mis teeb orkestrijuhist tipptegija ja kuidas tema liigutusi lugeda?

Andres Mustonen ja Risto Joost harutavad lahti orkestrijuhi ametisaladusi.

„Dirigente, kellel on põhjust lavale minna, on väga vähe. Neid on palju, kes löövad takti ja hoiavad asju koos – teatud kohtades on see vajalik –, aga see pole veel kunst,“ lahkab maestro Andres Mustonen dirigendi elukutset ja lisab, et dirigeerimiskunst on väga, väga hämar ala, kus pole kindlaid koolis õpitud reegleid, mis tagaksid edu ja oleksid lihtsad selgitada. „Kui saadakse kõigest kohe aru, siis ei tohiks seda nimetada dirigeerimiseks, sest mida sa dirigeerid, kui kõik teavad iga sinu liigutust juba ette.“

Mustonen ise võib dirigeerida 150 inimesega orkestrit, seistes nende poole seljaga või nende ees viiulit mängides – ja ikkagi juhtida kogu mängu.

Viiuldaja ja dirigent, kes on juhtinud üle 45 aasta varajase muusika ansamblit Hortus Musicus, suudab oma karismaga täita ka suurimad kontserdisaalid. Veebruaris ja märtsis on Mustonenil olnud üle 30 esinemise maailma eri paigus erinevate muusikakollektiividega. Piisab, kui ta tõstab kontserdi lõpus käed ja orkester vakatab, ning publik tõuseb kui üks mees ovatsioonidega püsti. Kuidas seletada tippdirigentide menu?