Inimesed

Moonika Siimets „Seltsimees lapse“ stsenaariumi sünnist: "Tütar oli siis väike, ema hoidis teda ja mina kirjutasin raamatukogus. Pauside ajal käisin teda söötmas.“ 

Aigi Viira, 31. märts 2019 17:06
Stsenarist ja režissöör Moonika Siimets Foto: Tiina Kõrtsini

Patsiline koolilaps, kes loeb virnade viisi raamatuid. Hevitüdruk, kes on kirjutamises andekas kui kurat. Filoloogist märsilohistaja, kes unistab filmide lavastamisest. Ja nüüdseks on neist kardinaalselt erinevaist tüpaažidest saanud kokku filmirežissöör Moonika Siimets (38), kelle jaoks jäägitu pühendumine pole pelgalt poos, vaid elustiil. Laiemale publikule meenub ta eelkõige mängufilmi „Seltsimees laps“ režissöörina.

Kummastav, aga Moonika, kelle elu sisuks on liikuvad pildid, sai vanematekodus telekanuppe vajutama hakkata alles siis, kui kooli läks. Sel lihtsal põhjusel, et senini polnud helendavat ekraani majja toodud.

Moonika ajakirjanikust ema ja metsainsenerist isa mõttekäik oli selgem kui vesi: lapsed lugegu parem raamatuid ja mängigu, mitte ärgu konutagu teleka ees. „Ema teada olla Jaapanis kindlaks tehtud, et laste arengule mõjub hästi, kui televiisor tuleb hiljem,“ räägib Moonika, kes jõudis enne helesinise ekraani majja toomist juturaamatute lugemist väga armastama hakata. 

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

18.06.2019
Festivalidel jätkuvalt edukas: „Seltsimees laps“ tõi Pihkvast peapreemia, Kreekast eriauhinna
01.03.2019
EFTA | Aasta filmihelilooja Tõnu Kõrvits: filmimuusikat tehes peab sul olema empaatiat end sinna pilti sobitada
04.00.2019
Neitsi Maali pälvinud „Seltsimees lapse“ režissöör: meil oli hea lugu, mis inimesi puudutas
03.00.2019
Neitsi Maali filmiauhinna pälvis „Seltsimees laps“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee