MEELEHEITEL JA VÕLGADES: Eestis töötasuta jäänud gruusia ehitajat saab aidata ainult kohus (43)

Möödunud sügisel tegi eesti mees Aivar Aavik grusiin Zurab Kakasvhilile ettepaneku tulla Eestisse ehitama. Zurab tuligi ja võttis kaasa veel 13 töömeest, kes on siin nüüdseks olnud peaaegu pool aastat, kuid töötasu nad saanud ei ole.

Aivari võlgnevus grusiinidele ulatub üle 30 000 euro, kuid eestlane seda maksta ei kavatse, kuna tema sõnul on meeste töö ebakvaliteetne. Samal ajal on ehitustöö jaoks Eestis oma fima teinud Zurab võlgu ka maksu- ja tolliametile, sest Eesti seaduste järgi tuleb arve käibemaksuga esitamisel tasuda riigile käibemaks. Seda ka siis, kui arvet firmale välja ei maksta.

Tööinspektsioon sellise mure puhul paraku aidata ei saa. Inspektsiooni nõustamistalituse juhataja Kaire Saarepi sõnul on seaduse silmis vahe selles, kas tegemist on kahe ettevõtte või töötaja ja tööandja vahelise kokkuleppega. Kui inimene on tööandja, siis vastutab ta ise oma äritegevuse eest, sealhulgas selle eest, millistel tingimustel lepinguid ta oma äripartneritega sõlmib ja kelle ta partneriks valib. Lisaks vastutab ettevõtte omanik selle eest, et lepingulised kohustused saaksid täidetud, sealhulgas enda töötajate ees võetud kohustus maksta tehtud töö eest palka. Samuti on ta ettevõttena võtnud endale kohustuse maksta vastavalt seadusele makse, sealhulgas tuleb täita kohustusi maksu- ja tolliameti ees.

„Antud juhul on loo peategelane teinud endale ettevõtte. Lisaks on ta oma ettevõttesse võtnud tööle 13 töötajat, kellega on ta sõlminud töölepingu ehk on ise tööandja rollis ja kohustub maksma neile palka. Kui tema äripartner, antud juhul Eesti ettevõte ei täida oma kohustusi, siis tuleb temal pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse,“ selgitas Saarep ja märkis, et riskivabam on olla palgatööline kui ettevõtte omanik, sest oma firma loomisega võetakse endale kõik äritegevuse riskid.

„Kokkuvõttes võib öelda, et selles loos on kohtu poole pöördumine ainukene võimalus, sest tegemist on juriidilise isikuga ja ettevõtte omanikuga, kellele teine äripartner on jäänud võlgu ning tema omakorda on seetõttu jäänud võlgu oma ettevõttesse tööle võetud töötajatele. Taoliste olukordade vältimiseks tuleb läbi mõelda, millised riskid ühel või teisel juhul on, kas ollakse valmis võtma ettevõtja riske, kus kohustused on suuremad nii töötajate kui ka lepingupartnerite ees,“ sõnas Saarep.