Tõrvikurongkäik. Pilt on illustreeriv.Foto: Tiit Tamme
Tele
26. märts 2019, 21:01

Ken Saani šokidokumentaal maalis pildi sellest, mis juhtub, kui EKRE saab valitsusse: totalitaarne võim ja suletud ühiskond? (199)

Mis juhtub Eestiga, kui valitsusse saab rahvuskonservatiivne EKRE? Kas ja kes peavad kartma? Ken Saani verivärske šokidokk “Kas pead hakkavad veerema?” näitas Ungari ja Poola näitel, milline on paremäärmusliku valitsuse mõju inimeste eludele.

Saates said sõna erinevate elualade esindajad nii Poolast kui Ungarist ning kõik neist hoiatasid Eestit: paremäärmuslik valitsus toob kaasa palju kahju: piiratakse inimiõigusi, suukorvistatakse meedia ning ühiskond muudetakse suletuks ja totalitaarseks. 

Ka dokumentaali üks autor Ken Saan arvab, et demokraatia Eestis võib EKRE valitsusse pääsemisega olla ohustatud. “Tahame mitmed erinevad näited kokku pakkida ja näidata, mida see kõik tähendab. Eesmärk on näidata, mida tähendab see, kui ultraparempoolsed võimule tulevad – kuidas nende väljaöeldud lubadused on töötanud teistes riikides ning kuidas mõjutanud inimesi."

Iga ekspert ja erineva eluala esindaja andis erineva versiooni enda vaatepunktist selle kohta, mis Eestiga võib tulevikus juhtuda, kui see peaks Poola ja Ungari kombel paremäärmuslikuks muutuma.

Poola IT arendaja Jakub Bielikowski: vale on väita, et ei juhtu midagi, kui paremäärmuslased valitsusse saavad

Bielikowski paneb südamele, et isegi paremäärmusliku erakonna valitsusse lubamine on tulega mängimine. “Me nägime siin sama asju. Inimesed ütlesid, et meil pole vaja muretseda, see on ainult propaganda ja midagi ei juhtu, kui nad parlamenti saavad. Mul on isegi pereliikmeid, kes eelmistel valimistel nende poolt hääletasid, öeldes, et mis kahju nad ikka teevad. Kui täna küsida, siis ütlevad nad, et ei hääletaks enam kunagi nende poolt. Poolas on väljend kuidas keeta konna. Sa ei viska konna keevasse vette, sest konn hüppaks välja, vaid sa paned konna leigesse vette ja konn keeb aeglaselt. Seda nad on siin Poolas süstemaatiliselt teinud. Kuu kuu järel muutsid ja rikkusid nad seadust, aga inimesed harjusid ära. Referentsiks sai see, mis oli toimunud eelmisel kuul. Me tõesti arvame, et kui nad jäävad võimule, on meie tulevik müüdud,” rääkis ta. 

“Valitsus paneb raha propagandasse kui vähiravisse! Päriselt! Raha pannakse riigimeediasse. Ettevõtted, mis on riigi kontrolli all, peavad panema reklaami ainult parempoolsetesse väljaannetesse. Seetõttu on parempoolsel meedial väga palju raha,” räägib ta muutustest meediamaastikul.

“Sildistamine, alamklassina, kommunistidena, homodena. Ükskõik, mis see silt on. Sõltub riigi eripärast, see on ka väga suur hoiatussignaal. Nad (valitsus - toim.) räägivad seadusest, et esimene naisepeks ei ole kuritegu. Kui peksad oma naist üks kord, siis see ei ole kuritegu. See peaks olema peresisene asi. Nad ütlevad seda avalikult.

Me oleme kodanikena ära kurnatud. Meie protest on täiesti tulemusteta. Me ei saavuta midagi. Me ei ole inimesed, kes põletavad riigi hooneid või loobivad politsei pihta kivisid. Me oleme tavalised inimesed, kes läksid tänavatele kogu peredega, ma käisin oma tütrega, kes oli siis aastane. Aga neil on ükskõik. Sest nad teavad, et me lähme koju ja midagi ei juhtu. Nad ei hooli demokraatlikust protsessist põrmugi.”

Poola advokaat Marcin Matczak: kui poliitik kasutab lauset “Kohtunike pead peavad veerema”, siis meenutab see mulle totalitaarset süsteemi

“Seaduste muutus, mis võimaldas piirata kogunemisvabadust, algas väga ruttu pärast valimisi. Valitsus oli hästi valmistunud, et meie vabadusi rünnata. Nad hakkasid väga ruttu seadusi muutma, sellel oli kohene mõju. Mitte paari kuu pärast, päevade jooksul. Esimese asjana võeti ette põhiseaduskohtu halvamine. Miks? Vastus on lihtne. Põhiseaduskohus on nagu politsei. Kui politsei on halvatud, saab kõike teha. Te peate sellega väga ettevaatlikud olema. Õppige Poola kogemusest. Kui esimene samm on kohtusüsteemi vastu, siis saab seda kasutada vabaduste piiramiseks. Üks asi, mida PiS (Poola parempoolne partei - toim.) ütles: seadus on oluline, aga on teisi asju, mis on tähtsamad. Selliseid lugusid kuulsime teise maailmasõja eel, me teame neid asju teistest totalitaarsetest süsteemidest. Minu jaoks oli see šokeeriv, kuna olen kasvanud demokraatlikus riigi, riigis, mis on üle elanud totalitaarse trauma. Kui poliitik kasutab lauset, et kohtunike pead peavad veerema, siis meenutab see mulle totalitaarset süsteemi. Meenub Goebbels kasutas selliseid sõnu. Ka Poola PiSi valitsuse poliitikud on sarnaselt väljendunud. Juttu ei olnud küll peade veeremisest, vaid kohtunike eemaldamisest nende kohtadelt.”

Poola riigitelevisiooni ajakirjanik Piotr Owarski:

Owarski sõnul muutus pärast paremäärmustlaste võimule saamist koheselt ka meediamaastik, meedia politiseeriti ning see tehti propagandamasinaks. “Poliitiline surve muutus aina suuremaks. Kui ma selle mõjuvõimu vastu välja astusin, vallandati mind. Nüüd on TVP (Poola ringhäälingukanal - toim.) mind kohtusse kaevanud, nõuab 75 000 zlotti, avalikku vabandust ning mind ähvardab vanglakaristus. Televisioon kohtleb brutaalselt opositsiooni ja inimesi, kes valitsusmeelsed ei ole. Opositsiooni rünnatakse. Üks näide on Ddanski linnapea, kes jaanuaris mõrvati. Gdanski linn tellis analüüsi, et näidata, kuidas riigitelevisioon linnapea sopaga üle valas. Programmis oli 1773 solvangut ja süüdistust tema aadressil. Televisioon kasutab opositsiooni ja kriitikute vastu brutaalseid vahendeid.”

Torento Ülikooli professor Andres Kasekamp: kui parempoolne erakond kuulub koalitsiooni, kahjustab see kindlasti Eesti mainet

“See, mis Ungaris ja Poolas toimub, on väga kahjulik nende rahvusvahelisele mainele, seal kitsendatakse inimeste õigusi ja korraldatakse tagakiusamisi. Väljastpoolt vaadates see, et paremäärmuslik erakond kuulub koalitsiooni ning selle retoorika jääb kõlama, kahtlemata kahjustab Eesti mainet.

Marurahvuslus, totalitaarsus ja populism, need kõik lähevad kenasti kokku EKRE seisukohtadega ja tegevusviisidega, aga natsisim, kuigi EKREs on palju neid, kes kiidavad Hitlerit, ei tähenda, et nad ise oleksid natsid, sest ega nad ei kavanda siin mingeid massmõrvasid, genotsiidi või vägivaldset riigivõimu haaramist. Kuigi EKRE väga kiidab Poolat ja Ungarit ja kaitseb nende valitsusi, Eestis sellist olukorda pole, sest Eestis pole kordagi ajaloos saanud üks partei absoluutset enamust.”

Julgeolekuekspert Molly McKew: see, et NATO sõdurid tunneks end Eestis võrdväärsete kodanikena, on tähtis

“Kui Keskerakonna kõnelused algasid ja nad tulid välja ja teatasid, et otsustasid jääda Euroopa Liitu ja NATO-sse, ja see oli esimene lause, siis oli küll imelik. Et kas see oli üldse kahtluse all? Need on asjad, mis on teinud Eesti turvaliseks ja jõukaks. Kui see on üldse kahtluse all, on see hullumeelne,” rääkis ta.

“Ungarit peetakse tänaseks paariariigiks. Orbani ja tema retoorika vastu on kasvav vastuseis. Tema käitumise vastu Euroopa Liidus sellele, kuidas ta hääletab, mida ütleb. Ta on muutunud üha putinistlikumaks. Idee, et sellel poliitikal ei ole olnud nende riikide jaoks hinda, on tõesti vale. Need liidud muutuvad hapramaks. Me oleme neid pidanud enesestmõistetavaks, aga nad võivad kiiresti laguneda ja ma arvan, et Eesti maksab selle eest kõrgemat hinda kui Poola või Ungari. Kui Eesti arvab, et ta saab lihtsalt istuda ja panustada 2,2% SKT-st kaitsesse ja kõik jääb täpselt samaks isegi kui tema poliitika ja retoorika muutub pööraseks, siis see on suur viga. Me kõik mängime Venemaale otse kätte, kui me selliste ideedega mängime. Seda ei ole lihtsalt võimalik vältida. 

See, et NATO sõdurid tunneks ennast Eesti võrdväärsete kodanikena on väga oluline. Nii et kui on kuulda sellist mitte-valgete-inimeste-vastast retoorikat, nagu see mõnedele EKRE liikmetele omane on, siis teeb see väga murelikuks. Kui nad ütlevad, et me ei taha aafrikalsi, süürlasi, me ei taha pruune migrante, siis mida see tähendab mitte valgete NATO sõjaväelaste jaoks, kes on siin? Kas nad on mingis teises kategoorias, miks? Ma arvan, et see põhjustab palju muret. 

Palju sellest tundest, et süsteem minu jaoks ei toimi, on muutunud hääleks süsteemi vastu. Eliidivastane hääl on muutunud populistikuks hääleks, mis ütleb, et süsteem on vigane. Kahjuks see ei paku lahendusi. See on meie ees seisev väljakutse. Populistlike ja natsionalistlike parteide tõus, mis esitavad väljakutse süsteemile pakkumata lahendusi. Kõik rebitakse puruks, selle asemel, et midagi parandada.”