PALJU ÕNNE! 29. märtsil 2004, Lennart Meri 75. sünnipäeval, sai Eesti Nato liikmeks. Meri heiskas sel puhul oma kodus Nato lipu.Foto: Liis Treimann / Postimees
Rainer Kerge 29. märts 2022 10:37
„Uudishimu oli Lennartit käivitav mehhanism. Uudishimu annab hea tervise, hea vastupanuvõime. Kui sa oled uudishimulik, oled sa tugev, ja nii võib Lennarti kohta öelda küll,“ mõtiskleb oma isast Mart Meri. Tunnistades kohe: „Ma ei ole kindlasti kõige parem Lennart Meri asjatundja, sest iga päev räägib keegi temast mõne loo, mida ma veel kuulnud pole.“ Tänavu 29. märtsil saanuks iseseisvuse taastanud Eesti esimene president Lennart Meri 90aastaseks. Mart Meri aitab mõtestada tema elukümnendeid.

1930ndad – rahvusvaheline noormees

Isa Georg Meri diplomaaditöö tõttu jõudis noor Lennart Meri käia enne Teist maailmasõda koolis nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal. Mis maailm poisi ees avanes?

Mart Meri: „Lennartil on üks ilus kiri Prantsusmaa presidendile Jacques Chiracile, mille ta kirjutas, kui Chirac oli just käinud silmaoperatsioonil. Aasta oli siis 2005.

Seal Lennart kirjeldab, kuidas ta Siberisse küüditatuna joonistas vahel – kui juhtus paberit ja pliiats olema – mälu järgi Loire’i oru losse. See on hästi konkreetne näide, kuidas noorele poisile oli mitmel pool Euroopas elamine mõjunud, kuidas see oli jätnud jälje, mida ta ei tahtnud unustada.

Saksamaal kooliskäimisest on isa rääkinud loo, kuidas ühel hetkel nõuti koolipäeva alustamist natsitervitusega. Lennart oli kimbatuses.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon