NAD TEGID SEDA UUESTI: Propeller Kadrioru staadionil 30. septembril 1995.Foto: Õhtuleht arhiiv
Saund
23. märts 2019, 19:25

40 aastat tagasi sündinud Propelleri populaarsuse aluseks oli nõukogude elu oma absurdsuses

PROPELLER 40: „Meile peaks antama aurahasid ja pandama püsti ausambaid!“ (29)

Seisan üksi mererannal,

Seisan üksi mererannal,

jalas kollased sandaalid,

valged lainevahust sääred,

hüüan: elagu skandaalid

Selle Albert Trapeeži luuletusega alustab Andres Oja oma raamatus „Tsepeliini triumf“ peatükki ansamblist Propeller ning samade luuleridadega alustab jutuajamist Õhtulehega ka muusik ja helirežissöör Priit Kuulberg (63), üks ansambli Propeller asutajaliikmetest. Põhjuseks ei muu, kui et Trapeeži luuletus oli justkui kohustuslik sissejuhatus 40aastaseks saanud bändi igale kontserdile, see oli justkui omalaadne rituaal. 

Propelleri tähelend jäi väga lühikeseks, ent kirkust oli selles kordi rohkem kui mõne teise kümneid aastaid tegutsenud bändi biograafias. Vähe on Eestimaal punte, kes on tegutsenud vaid ühe suve, kuid kellest räägitakse veel nelikümmend aastat hiljem. Neist vähestest ainult üks on kirjutanud laulu, mis algab sõnadega: „Karuks istus vangitornis, aeg oli igav oota…“ Propa 40 aasta taguse hiti „Helinälg“ kolm kangelast, Gunnar Graps, Urmas Alender ja Jaak Joala saavad tänast juubelikontserti vaadata vaid pilvepiirilt.

Edasi lugemiseks: