Ursula Ratasepp: "Võimas on see ühiskond, kus vanad mehed istutavad puid, mille vilus nad ise ei saa kunagi istuma." (45)

Ursula Ratasepp (36) on näitleja, kellele meeldib väike lava – just selle intiimsuse pärast. „Väikeses saalis saad sa endale palju vähem lubada mõtte hajumist. Täpsus ja kontsentratsioon peab olema suurem,“ põhjendab ta. Ka noore naise ja kolme lapse emana on hämmastav, kuidas Ursula ei lase intervjuu ajal kordagi mõttel pilve joosta. Ta kaalub iga sõna. Teades, et öeldut ei saa tagasi võtta. Sellest, mida Ursula mõtleb ja ütleb, võiks võtta õppust mõnigi meie poliitik, kes rinda tagudes väidab, et just tema viib Eestit edasi.

Oled nomineeritud teatri aastaauhindadel kahes kategoorias – parim naiskõrvalosa- ja naispeaosatäitja. Mida selline tunnustus – ka nominatsioon on ju seda – sulle tähendab?

Võtan seda ennekõike kui suurt komplimenti. Olen sinuga väga nõus, et nominatsioon iseenesest on juba tunnustus. Olen selle eest tänulik. See tähendab positiivset tagasisidet. Nagu perekond Uusbergid ütlevad – tagasisidet pole kunagi liiga palju. Usun, et suhtun endasse üpris adekvaatselt ja tean, millega ma hakkama saan ja millega mitte. Nii et ma ei näe, et selline tunnustus võiks mu nina püsti tõsta. Nominatsioon pigem tasandab mu liigset enesekriitilisust, sest tagasiside annab märku, et see, mis ma teen, on vähemalt kellelegi saalis korda läinud. Loomulikult on see oluline. Ma ei mängi ju iseendale.