1933. aasta märtsis tulid Tallinna Danzigist (praegu Gdansk) kaks räbaldunud vanderselli ja kinnitasid igal tänavanurgal, et nad on Saksa üliõpilaskonna esindajad ja tulid tundma õppima Eesti saavutusi kaubanduse ja tööstuse alal. Ühe Saksa saatkonna naisametniku toel pääsesid nad Pätsi adjutantide jutule, kaenlas album riigivanema fotoga, millele nad autogrammi palusid ja said. Koos riigipitsati jäljendiga. Autogrammid võeti ka riigikogu esimehe Jaan Tõnissoni, välisminister August Rei jt riigimeeste fotodele.
Ja siis läks asjaks. Mindi suuremate tööstusettevõtete direktorite jutule palvega, et ka nemad oma reklaamlehekese albumisse kleebiksid ja allkirja annaksid. Väikese tasu eest muidugi. Noorukid lubasid, et teevad Saksamaal nende käitistele reklaami.
Direktorid olid rõõmuga nõus maksma, kui nägid, kelle fotod, allkirjad ja pitsatid juba albumis ees on. Isegi Päevalehe toonane peatoimetaja Georg Eduard Luiga läks õnge. Ainult rikkad Puhkid viskasid kahtlase välimusega noorukid välja.
Seepeale pani ka politsei vandersellide tegevust tähele ja kuulas nad üle, süüdistades poisse kerjamises ja petmises. Kohtu ette minekut nad ootama ei jäänud ja raputasid Eesti tolmu kähku jalgadelt. Tublisti rikkamana, kui nad saabudes olid.
Kommentaarid (0)