SIGNE LAHTEINA VIIMANE VÕTTEPÄEV: „Oleksime võinud ju veel mõne minuti kauem kallistada...“ (43)

Külli ja Raivo Arraku pere jäi viimaseks, keda Signe Lahtein siin ilmas aidata jõudis. Viimasel võttepäeval mullu 22. märtsil – täpselt aasta eest – jäi Signel lahkumine hilja peale: oli palju muljeid ja tundeid, mida jagada. „Kõik olid juba ammu läinud, aga Signe ja operaator jäid veel rääkima,“ meenutab seitsmelapselise pere isa Raivo. „Küll me ajasime juttu ja kallistasime! Oleks veel võinud mõne minuti kauem kallistada.“ Aasta tagasi „Kodutunde“ võttelt Põlvamaalt koju sõites sattus saatejuht Signe Lahtein ränka avariisse, millest ta ei toibunudki. Ehk oleks viis või kümme minutit viivitust Signe rängast õnnetusest päästnud…  

„Minu jaoks teeb asja eriti raskeks see, et ta meie juurest läks…“ ohkab pereema Külli sügavalt. „Kõik ütlesid, et ega sina ole süüdi, aga ikka on raske.“ Eriti raske on veel seetõttu, et nende mõne päevaga, kui võttetiim Arrakumäel tegusid tegi, jõudis Signe perele – eriti aga noorimale tütrele, toona kümnesele Lisetele – südame külge kasvada. „Oli üllatav, kui kiiresti Lisete Signega sõbrunes,“ lisab Külli. Lisete ei sõlmi sõprust üldiselt sugugi kergesti ja pigem väldib suhtlust võõrastega.

Esimesel päeval, kui „Kodutunne“ saabus, olid Külli ja Lisete haiglas, sest tüdrukut oli tabanud järjekordne raskekujuline haigushoog. „Aga kui me haiglast koju tulime, siis leidis ta endale nagu parima sõbra,“ meenutab Külli. „Lisete valib väga, kellega räägib. Aga Signega kallistas ta kohe. Ta ei maganud mitu ööd, kui Signe ära läks.“

Tagantjärele tähenduslikuks peab pererahvas Signe kommentaari nende garaažitrepi kohta. „Vaadake, kui toreda taevatrepi ma leidsin siit Põlvamaalt!“ ütles Signe saates, mis aga tervikuna eetrisse ei jõudnudki.