HELENI BEEBIBLOGI | Ootasin nagu sütel istudes, et Carmen keerab kohe seljalt kõhule, aga seda ei juhtunud (15)

Inimesed ikka heietavad, et küll beebiaeg läheb ruttu, naudi täiega! Või ohkavad, et alles oli allameetrimees, aga juba läheb ülikooli. Või mind valusalt puudutav lause: alles nad sündisid, aga juba lasteaeda. Juba? Pigem alles. Sünni ja sõime mineku vahepeal on ju terve igavik!

Ainus beebiaeg, mis minu jaoks ruttu läheb, on teiste laste beebiaeg. Vaatan, et alles mõni kuu tagasi oli naine rase ja nüüd hoiab ta beebi juba pead. Carmen on küll beebina väga nunnu, aga kuidas ta ikka veel beebi on? Vaatan, et käisin ju nii ammu Buduaari turul oma asju müümas ning Carmen oli lapsehoidjaga kaasas ja ta oli siis beebi. Kuid ta on ikka veel beebi, kuigi see oli nii ammu!

Märkasin ka, et beebieas mööduvad lapse elukuud kordamööda – vahel natuke kiiremalt ning siis jälle aeglasemalt. Esimesed kaks kuud olid superaeglased. Tundus, nagu oleksin musta auku kinni jäänud ning haiglaseinte vahel veedetud suvi kestis lõputult. Möödus minut, veel üks ja veel üks... Aga kesköötund ei löönud ikka veel!