JJ-Street ja Eesti Esitajate Liit käivad kohut: EEL leiab, et tantsukool peab tundides kasutatava muusika eest maksma (18)

Kui asi peaks läbi minema, ootab tantsukooli ees üle 5000 euro suurune nõue. 

EEL kodulehel on sel teemal arvamust avaldanud EEL tegevdirektor Urmas Ambur. "Kuna kehtiv seadus kohustab ärilistel eesmärkidel kasutatava muusika avaliku esitamise eest maksma tasu õiguste omajatele ning määratleb erandina muusika kasutamise hariduslikel eesmärkidel, on osad tantsuklubid asunud seisukohale, et nemad ongi haridusasutused. Antud vaidluses väidab Urban Style klubi juht Joel Juht muuhulgas, et enamuse muusika loob klubi ise ja annab treenerile kasutada, et nende klubides on muusika teisejärgulise tähendusega – oluline on rütm ja vaid 30% treeningute osas kasutatakse muusikat, ülejäänud aja plaksutatakse rütmi," vahendatakse kodulehel Amburi sõnu.

"Tegelikkuses on aga antud ettevõtte majandusaasta aruannet lugedes näha, et ligi 80% tuludest tuleb ettevõtlusest, lisaks väidame, et tegemist on ärilistel eesmärkidel muusika mängimisega. EELi eesmärk ei ole pressida koolidelt ja haridusasutustelt välja raha, kuid samas peame me jälgima, et igas ettevõtluse valdkonnas oleks ettevõtted seaduse järgimise kohustustes võrdselt koheldud. Kas jõusaal, tantsuklubi ja tanklakett, mis kõik kasutavad autorite ja muusikute loomingut klientide ligimeelitamiseks ja hoidmiseks, on ikka nii erinevad kohad, seda peab nüüd kohus rahulikult vaagima."

Joel Juht ütleb oma vastulaused saadetud pressiteates. Avaldame tema kommentaari täismahus.

"15 aastat tagasi lõin ma oma tantsukooli, sest mul oli missioon ja soov panustada töösse noorte inimestega. 15 aasta jooksul olen JJ-Street tantsukooli pannud oma südame, energia, aja ja ka suure hulga rahalisi vahendeid. Alguses ei osanud ma isegi arvata, et minu loodud tantsukool ja sellest välja kasvanud noorteühendus saab nii populaarseks noorte seas ja muutub nii suureks noorte kasvatamisse panustavaks organisatsiooniks. Tänu igapäevasele kokkupuutele noortega olen selle 15 aasta jooksul kasvanud ka ise ja see kokkupuude on sundinud mind ennast pidavalt harima ning oskusi ja teadmisi täiendama.

Pidin 2000. aastate alguses ligi 10 aasta vältel kulutama erinevate Eestimaa linna- ja vallavalitsuste uksi, panema linnapäid tänavatantsu tantsima, tegema hulga muid hullusi selleks, et selgitada ja tõestada, et tänavakultuuri on võimalik kasutada tõhusa meetodina noorsootöös. Kui tänavakultuur veel ei olnud mainstream ehk popkultuur, siis toetust leida oli raske. Pigem levis arvamus, et see on mingi kuritegelike kalduvustega põrandaalune noorte subkultuur. Tänaseks on see muutunud.

Viimastel aastatel olen saanud erinevatelt Eestimaa kohalikelt omavalitsustelt hulgaliselt tunnustust töö eest noortega. Ma olen koos JJ-Street'i perega sõna otseses mõttes päästnud noorte elusid ja tegelenud sadade noorte kasvatuses esinevate puudujääkide likvideerimisega. Lapsed ja noored ,ning nende areng ja edukus on olnud minu suurimaks motivatsiooniks, kuna ise noor olles kasvasin ma keskkonnas, kus võimalused arenguks puudusid.

Teisisõnu - ma ei taha, et Eestimaa noortel oleks selline lapse- ja nooruspõlv, nagu oli minul endal. Aastatega oleme sirgunud suurimaks noorteorganisatsiooniks. Tänaseks on JJ-Street tantsukool pikima traditsiooniga tänavatantsukool Eestis. Meile on antud kooli tegevusluga, ning tegutseme Haridus- ja teadusministeeeriumi kinnitatud õppekava alusel.

Vägikaika vedu EEL-iga sai alguse ligi viis aastat tagasi. EEL nõudis, et temaga sõlmitaks leping või lõpetataks tantsutundides muusika mängimine. Sisuliselt nõuti meilt, et maksku me maksu, mille EEL on ühepoolselt kehtestanud, või muidu... Me ei saanud sellega nõustuda ainuüksi seetõttu, et erinevalt raadiojaamast, kütusetanklast või ööklubist võib õppeasutuses kasutada muusikat, ning teha seda ilma kohustuseta kellelegi tasu maksta. Erandiks pole ka huvikoolid ning selliselt on toimitud juba aastakümneid.

Kuigi EEL on juba kahes kohtuastmes saanud kaotuse, ei jäeta jonni. Selle asemel, et pühenduda huviharidusele ja noorsootööle, kulutame me jätkuvalt aega ja raha kohtuskäimisele, ning seda juba kolmandat aastat järjest. See ei ole ainult meie võitlus ning EEL teab seda pareminigi. Meie tantsukooli najal üritatakse luua pretsedenti, et seejärel võtta ette kõik Eestis tegutsevad muusikalisi teoseid kasutavad huvikoolid ning määrata neile oma äranägemise järgi tariifid.

Ma küsin, et mis toimub? Kas esitajad teavad, millega nende esindusorganisatsioon täna tegeleb? Kas teised huvikoolid teavad, et täna võitleme me paljuski nende võitlust?

Arvan, et täna seisame lisaks huvikoolidele ka tulevaste esitajate eest, et neil säiliks võimalus leida tee muusika ning tantsuni ja olla ühel hetkel ise looja. Täna otsib EEL läbi kohtumenetluse tagaust olemasoleva ja toimiva süsteemi lõhkumiseks, et hiilida kõrvale seadusandlikust protsessist ning huvigruppide kaasamisest. Vastasel korral oleks EEL juba ammugi otsinud võimalusi tänaseks juba 27 aastat vana autoriõiguse seaduse muutmiseks.

Kuidas teile, head lapsevanemad, tundub, kui peaksite hakkama maksma tantsutundide eest veel rohkem, sest EEL arvab, et huviharidus on äritegevus, mis veel lisaks kõigele rikub raskel moel esitajate õigusi olla õiglaselt tasustatud? Kuidas teile, head esitajad, tundub?

Loodetavasti ei jää see üksnes JJ-Street tantsukooli võitluseks ning kuuldavaks saab ka teiste huvikoolide ja miks mitte esitajate hääl, kes vähemal või rohkemal määral on samuti kasvanud üles ühes või teises huvikoolis – muusika ja tantsu saatel."

JJ-Streeti riigikohtus esindav vandeadvokaat Indrek Kukk:

Kaebuse menetlusse võtmine riigikohtu poolt ei tule üllatusena, sest küsimus ei puuduta ainult tantsukooli JJ-Street tegevust, vaid ka sadade teiste huvikoolide tegevust ja noorsootööd laiemalt.

Vaidlus käib selle üle, kas tantsukoolides muusikateoste kasutamine
mahub seaduses toodud teose vabakasutuse erandi alla. Kui teost kasutatakse õppeasutuse poolt õppeprotsessis, ei ole kohustust autoritasu maksta. Selline põhimõte on seaduses sisaldunud juba 1992. aastast. EEL soovib seda põhimõtet murda, ning nõuda tasu maksmist ka huvikoolidelt. Näidisjuhtumiks on valitud JJ-Street tantsukool, mis on õppeasutus ja Eesti üks suurimaid noorsoo-organisatsioone.

Paljude huvikoolide seisukohalt oleks EEL-i hagi rahuldamine kahetsusväärne pretsedent, sest sellega suureneksid oluliselt õppetöö kulud. Enamik neist huvikoolidest tegutseb täna mittetulunduslikel põhimõtetel, nende tegevust rahastatakse olulises osas annetustest ja avalikest vahenditest, ning ilma milleta ei oleks õppetöö võimalik.

Huvikoolidelt autoritasude nõudmine tähendaks, et õppetasud suurenevad, huviharidus muutub noortele raskemini kättesaadavamaks, noorte huvi muusika ja kultuuri vastu väheneb. Pikas perspektiivis oleks selline areng vastuolus ka autorite ja esitajate enda huvidega ning vabakasutuse põhimõtte eesmärkidega, milleks on muu hulgas edendada loometööd ja teoste kasutamist konkreetses loometöö valdkonnas.