Inimesed

GALERII | Punane viisnurk ja lillelised kitlid: Kumus avati nõukogude ajast inspireeritud näitus (7)

Toimetas Terttu Jazepov, 18. märts 2019, 11:03
Kumus avati näitus „Sots art ja mood” Stanislav Moshkov
Kumu kunstimuuseumis avati kahele Ida-Euroopast alguse saanud originaalsele kunstiliikumisele pühendatud näitus „Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast“. Kas nõukogude aeg saab olla inspiratsiooniks kunstile ja moekunstile? Kas pärast raudse eesriide langemist tekkinud Ida-Euroopal võib olla oma postsovetlik šikk? Näitusel „Sots art ja mood“ tuuakse kokku kaks siinsest regioonist alguse saanud originaalset kunstiliikumist, mida on saatnud märkimisväärne rahvusvaheline tähelepanu: 1970.–1980. aastate sots art kujutavas kunstis ning 2010. aastate postsovetlik esteetika moekunstis. Neid liikumisi ühendab lähtumine kohalikust ajaloost, selle sümboolsest ja materiaalsest pärandist, olgu selleks punane viisnurk, lillelised kitlid või Berliini müür.

1970. aastate alguses Moskvas tekkinud sots art asus esmakordselt nõukogude mitteametliku kunsti ajaloos ammutama inspiratsiooni põlatud nõukogude visuaalkultuurist. Kasutades kunstiteoste loomisel sümboleid, esemeid ja materjale nõukogude argielust, oli 1970. aastate keskpaigaks ometi selge, et Nõukogude Liidu kunstielus mängulisele sots art’ile kohta ei ole. Moemekas New Yorgis, kuhu enamik sots art’i kunstnikke 1980. aastateks ümber asus, leidis sots art’i mood oma märgilisemaid väljundeid Komari ja Melamidi kontseptuaalses tellimiskataloogi projektis „Superobjektid – superkomfort superinimesele“ (1977).

2010. aastatel on Ida-Euroopas taas esile tõusnud rida noori moekunstnikke, kes ammutavad inspiratsiooni oma riigi sotsialistlikust minevikust ning kelle laadi tuntakse maailma moelavadel kui postsovetlikku esteetikat. Kiievis töötav Julia Jefimtšuk, Tallinnas elav Marit Ilison, Berliinis tegutsev Sonja Lititševskaja ning Moskvast pärit Nina Neretina ja Donis Pouppis on kõik loonud kollektsioone, milles nende päritolumaa sotsialistlik minevik on pööratud rikkalikuks inspiratsiooniallikaks ning demonstreerib Ida-Euroopa kultuuri toimetulekut oma keerulise, sageli traumaatiliselt tajutava lähiajalooga.

Näitusel on esindatud kunstnikud Katja Filippova, Marit Ilison, Julia Jefimtšuk, Komar ja Melamid, Leonhard Lapin, Sonja Lititševskaja, Nina Neretina, Gosha Ostretsov, Svetlana Petrova ja Eksperimentaalse Modeleerimise Laboratoorium, Donis Pouppis, Saima Priks, Raul Rajangu ja Andres Tolts.

Näitusel eksponeeritud teosed on pärit Moskva, Tallinna, Kiievi ja Berliini erakogudest, Eesti Ajaloomuuseumist, Eesti Kunstimuuseumist, Eesti Kunstnike Liidu kogust, Mart Eriku kogust ja Winterthuri Fotomuuseumist.

Näitus jääb avatuks 4. augustini 2019.

Samal teemal

7. märts 2019, 14:47
Tanel Veenre, Iris Janvier või Kirill Safonov? Selgusid tänavused Kuldnõela nominendid
9. jaanuar 2019, 14:52
Uhke värk! Järjekordne Eesti disainer pääses ajakirja Vogue kaante vahele

7 KOMMENTAARI

k
19. märts 2019, 10:36
kahjuks on nii "kuulsail" disainereil jäänud kajastamatta nn. gulagi temaatika - vatijoped ja vildid, või ülistatakse ainult sotsialismi välist värvikirevust.
v
väga heast 18. märts 2019, 13:23
materjalist olid kitlid. praegu võtad seljast ära siis võib korter süttida.
Loe kõiki (7)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee