Kuidas targutada raamatupoe üle

Kuna kaugele ei viitsinud minna, käis Areng, see on see peaaegu peastaabi kõrval, Narva mnt. 6, ka küll. Pealegi paistis, et hakkab vihma sadama.

Tartu taustaga inimesele, teadagi, ei tundu ükski Tallinna raamatupood eriti millenagi. Kes on korra ikka Mattieseni poes, Wilde all, käinud, sellele tunduvad siinsed parajate pugerikena. Ütleb see midagi linnade kohta - tegelikult, vaevalt.

Nojah, Arengu pood.

Kitsavõitu, seltsimehed, ütleksin ma. Kunagi, kui ma sinna esimest korda sattusin, Õhtulehe sekretuut Irma vedas, oli veel mingi 10krooniste või lausa krooniste raamatute soodusmüük ja seal poes oli suhteliselt võimatu olla. Meenutas trollibussi.

Seekord oli kell umbes kolm, rahvast vähem. Aga ikka kitsas.

Oli hiilgav idee, et küsiks võimatu nimega raamatut, vaataks, mis personal teeb. Nagu kunagi üks inglise kõrtsiarvustaja tegi pika loo, mis temaga juhtus erinevates kõrtsides, kus ta tahtlikult klaasi ümber ajas - kuskil pärapõrgus sai ta igatahes kere peale ka.

Aga võimatut raamatut ei tulnud pähe.

Võib ju ka võimalikku võimatut raamatut küsida. Näiteks Eesti kitsarööpmelise raudtee ajalugu. Isegi ei teadnud, et selline raamat olemas on... Ja kuskilt ei leia ka, mitmeski poes küsitud, vastatakse maru erinevalt, kes pole kuulnudki, kellel ei olegi, kellel on sellest natuke kahju, aga ei ole.

Nojah, seisan siis leti ääres, teen sihukest nägu, et ega ma ei varasta, ootan. Ootan. Ja ootan. Ja mitte midagi ei juhtu. Personal pole üldse leti tagagi.

Vaatad niisama - kohutavalt kirev ja pilla-palla mulje jäi. Väga palju erinevaid nimetusi üksteise kõrvale kuhjatud. Kui just väga täpselt ei tea, mismoodi näeb välja raamat, mida tahad, seda tõenäoliselt üles ei leia, küsida ei oska. Mõnevõrra ebapoelik mulje isegi, pigem nagu, öh, äraunustatud ladu...

Raamatud muidugi enamikus leti taga, ei sa näperda siin midagi. Nojah, kust see ruumgi jalutamiseks...

Siis hakkas muidugi piinlik oma kurjade mõtete pärast, sest personal tegeles lihtsalt teise ostjaga. Ja olnuks mina see teine ostja, olnuks ma ilmselt meelitatud. Näiteks pakkus personal, et kuna ostetud raamat läheb kingituseks, võib ta sissekirjutatud hinna maha kustutada. Kustutaski. Pisiasi, aga meeldiv.

Jah, aga minuni, selle võimatu raamatu küsimiseni nad kahjuks ei jõudnudki. Võtsid hoopis teise ostja.

Aga võib-olla oli mul lihtsalt sihuke nägu peas. Selline rahatu.

Mis muud, kui tuleb aga Tartusse poodi minna.