Blogid

MARILYN JURMANI BLOGI | Inimesed vist ei tea, mida tähendavad rassism ja vihakõne (238)

Marilyn Jurman, 17. märts 2019, 16:36
Foto: Marilyn Jurman
Paslik oleks kirjutada valimistest, poliitikast ja erakondadest, mis mulle meeldivad või ei meeldi. Samas suudavad ilmselt kõik seda aimata nii ehk naa,  ja veel ilmsemalt tundub, et sellel ei olegi tegelikult vahet, mida mina või keegi teine tahab.

See, kes pääseb valitsusse, otsustavad alati poliitikud isekeskis ja rahva tahe nagu ei mängikski mingit rolli. Ja kui lõpuks on keegi valitsuse moodustanud, siis võib üsna kindel olla, et mõne aasta pärast kõik kiruvad just seda erakonda. See on nii tüüpiline – kõik tahavad kogu aeg midagi uut, ise ka teadmata, mis see uus siis täpselt on ja mis neid vana juures häirib. Peaasi, et saaks kisa teha.

Samal teemal

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid kahest väljendist mida inimesed ikka ja jälle kasutavad. Tahaks küsida, kas nad üldse teavad, mida suust välja ajavad, kuna neid väljendeid kasutatakse lahmides ja täielikult ignoreerides nende tähendust. Esimene on vihakõne ja teine on rassism.

Murrame siis lahti. Vihakõne ei ole ükskõik milline vihane kõne ükskõik kelle vastu. Ei. Vihakõne on ründav kõne vähemuste vastu. Olgu siis vähemus määratletud rassi, rahvuse, soolise identiteedi, seksuaalse kuuluvuse või muu tunnuse järgi, aga kindlasti ei saa nimetada vähemuseks ühtki erakonda. Seega väljend “vihakõne selle või teise erakonna vastu” on väga veider. Jah, vihakõne saab olla näiteks eestlaste vastu, kui keegi Soomes, Austraalias, Iirimaal, Hispaanias või mõnes muus riigis, kuhu eestlased on elama kolinud, ütleks, et kui on eestlane, siis näita ust. Aga vihakõne pole see, kui eestlane ütleb mõne oma riigi erakonna kohta halvasti. Ei, ei ole. See on lihtsalt madala kõnepruugigaarvamuse avaldamine oma rahva esindajate kohta. Võib isegi öelda, et mõnel juhul kiusamine. Samal ajal öelda, et kõik moslemid tegelevad võõras riigis massiliselt vägistamisega, sest kaks tükki panid oma naise põlema, ei ole mitte lihtsalt vihakõne, vaid on ka äärmiselt rumal üldistus. Okei, see selleks.

Järgmine – rassism. Oeh, sellest on nii palju räägitud ja ma ikka veel imestan, kuidas mõni ei tea seda. Rassism ei toimi tagasipööratult. Rassismi mõiste kehtib vaid tagakiusatud rasside ja nahavärviga inimeste suhtes nende nahavärvi tõttu. Seega öelda, et keegi soovib vahetada välja eesti pärismaalased musta nahavärviga inimeste vastu ei ole mitte rassistlik eestlaste suhtes, vaid selline ütlus on puhas rassism musta nahavärviga inimeste vastu.

Vahel ei suuda ma lihtsalt ära imestada, et normaalsed inimesed ei hammusta läbi, kuidas üks erakond ajab lihtsalt jama suust välja. See ei ole lahe, vaid ebapädev. Kui kuskil oleks tõesti mingi ülim plaan, et mustanahalised ja slaavlased soovivad üle võtta eesti pärismaalaste koha, siis seda me võiksime äärmisel juhul kutsuda vallutamiseks, aga kindlasti mitte rassismiks. See on lihtsalt järjekordne sõna kasutamine täiesti suvalises kohas. Mulle meenuvad kooliajast mõned õpilased, kes pidevalt juhuslikel hetkedel suvalisi vastuseid hõikasid. Sellise mulje jätab see erakond – rumal koolipoiss. Eestlaseid pole mitte kunagi taga kiusatud nahavärvi tõttu, seega on täiesti tobe üldse rääkida sellisest asjast nagu rassism eestlaste vastu. Palun, õppige terminid selgeks ja kasutage neid adekvaatselt, kui te soovite hakata riiki juhtima.

Lõpuks tahan veel lisada, et kõik, kellele meeldib rääkida, et nad armastavad Eestimaad ja isamaad, võiks korraks mõelda selle viimase sõna peale – maa! Armastades isamaad võiksime eelkõige armastada maailma kui oma isamaa esivanemat. Maakera. On äärmiselt silmakirjalik rääkida Eesti mullast ja Eesti taevast, ignoreerides täielikult seda, et see on see sama muld ja taevas, mis on kogu maailmas. Seistes Eesti eest peaks seisma kogu meie maailma eest. Vastasel juhul olemegi nagu need rumalad koolipoisid, kes istuvad turtsudes ja solvudes oma toas samal ajal, kui maja põleb.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee