Foto: PantherMedia/Scanpix
Blogid
15. märts 2019, 00:10

Kuidas arvele jootrahaks kümnendik juurde pandi

Majanduskriis oli Eestis peaaegu ukse ees, kui Tallinna restoranipidajad kokku tulid ja otsustasid kelnerite jootraha alates 15. märtsist 1929 arvetele lisada. Selle rahaga saaks siis ettekandjatele ametlikku palka maksta.

Seni olevat nad tasuta töötanud – puhtalt selle najal, mis külastajad neile tänuks andsid. Nüüd otsustati, et vähem kui ühekroonistele arvetele jootraha ei lisata, tavaline jootraha suurus oleks kümnendik arvest ja üle 100krooniste arvete puhul on seitse-kaheksa protsenti, otsustasid restoranipidajad.

Erutunud kelnerid kutsusid kella kaheks öösel koosoleku kokku. „Kelnerid oma peakoosolekul avaldasid ägedat protesti ja nõuavad, et peremehed nendele tasuks kümme protsenti nende õhtusest läbimüügisummast annaks,“ kirjutasid ajalehed koosoleku tulemusist ja Rahvaleht lisas: on igatahes tervitatav, et venelaslik jootraha nurumine meie restoranides ometi kord lõpeb.

Majanduskriis tuli aga varsti peale. Rahval raha priisata polnud ja esinduslikumates restoranides nappis külastajaid. Tallinnas käinud Soome ajakirjanik kirjutas kodumaale naastes pika loo sellest, kuidas nad saatjaga kahekesi olid  suures restoranisaalis ainsad külastajad. Kui oleks veel kümme protsenti lisa nõutud, siis poleks neidki seal olnud.