Margus MikomägiFoto: Teet Malsroos
Inimesed
14. märts 2019, 00:05

Margus Mikomägi intervjuust Helle Meriga: „Me jalutasime kõigepealt kogu Kabelineeme läbi, koristasime prügi.“ (1)

„Me leppisime telefonis kokku, et räägime tund aega. Mäletan, kuidas Hellet häiris, kui ma ütlesin, et pilti tuleb ka teha – ta nähvas mulle, et nojah, siis ma pean ennast ju riidesse ka sättima. Lõpuks kulus külaskäigule terve päev,“ meenutab näitleja ja ajakirjanik Margus Mikomägi intervjuud kolleeg Helle Meriga 2007. aasta kevadel. Usutlus ilmus Raplamaa ajalehes, kus Margusel olid teatriküljed, nimeks Teatriküljed.

„Kujunes see, jah, nii, et me jalutasime kõigepealt kogu Kabelineeme läbi, koristasime prügi, mis meri oli rannale visanud. Rääkisime merest. Mitte Lennart Merist, vaid merest. Ja nende koer, kelle nimi oli Mathias Rust, oli elus, käis meiega koos.

Mul on lepatriinud meeles – hästi palju lepatriinusid oli tuulega randa tulnud. See oli 2007. aasta kevad.

Mida ma Helle Meriga rääkimisest õppisin? Ma olin 2007. aastal võrdlemisi irooniline Eesti teatri seisu üle ja rääkisin sellest ka Hellele, kes kasvatas mind oma poolehoidva suhtumisega teatritegemisse ja teatrivaatamisse. Nüüd, 2019, paar päeva tagasi ütles Merle Karusoo, et ta ei lähe teatrisse väsinuna, et ta ei lähe teatrisse prauh! mingi muu tegevuse pealt; et ta tahab olla tegijatele toeks ja ainult sel juhul saab ta teatrist midagi. Umbes sama toon oli toona ka Helle Meril.

Ning muidugi on siiamaani mul meeles tema provintsluse definitsioon: provintsis tegelevad inimesed kõik teistega, mitte iseendaga. See oli hästi maru. Ma olen seda mõtet ikka aastaid kaasas kandnud.

Nojah, kui me olime paar tundi väljas tema valdustega tutvunud, olime juba ikkagi jutukaaslased, rääkisime siis tunnikese intervjuu-juttu. Seejärel vaatasime veel pikalt Lennarti kaarte seinal ja laua peal, Lennarti raamatuid, rääkisime Lennartist, ja Helle rääkis päris palju asju Lennartist, mida ma kirja ei pannud.

Ma mäletan veel, et ta oli tol hetkel kuidagi valusalt terav selle suhtes, mis toimus parajasti Eesti poliitikas, aga ta ütles, et sellest ära kirjuta, et ta kirjutab ise, kui on valmis. Siiamaani pole kirjutanud.“