Jaak MaeFoto: Stanislav Moshkov
Tele
13. märts 2019, 21:26

Jaak Mae: spordi eesmärk on olla edukas, pead kõik lubatud võimalused ära kasutama (60)

Pärast seda, kui „Pealtnägija“ avalikustas eelmisel nädalal Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) andmebaasidest pärit konkreetsed verenäitude numbrid, võttis nendega ühendust Jaak Mae ja otsustas oma paberid letti lüüa ning kriitilistele küsimustele vastata.

Oma kõikuva hemoglobiinitaseme tõttu palju kordi hambus olnud Jaak Mae kinnitab, et ei ole oma karjääri jooksul kasutanud dopingut ega keelatud võtteid. „Las räägivad need, kes olid sellega seotud. Spekuleerima ma ei ole lihtsalt nõus,“ vastas ta Mati Alaveri puudutavale küsimusele. „Ma olen seda korduvalt öelnud, et ma ei ole [dopingut] teinud ja pole ka mingit vajadust.“ Mae näitas „Pealtnägijale“, et ka pärast profikarjääri lõpetamist on tema hemoglobiinitase olnud kõikuv, vahepeal kerkinud lausa 180-ni, millega võistlema ei lastaks. „See on mulle looduse poolt antud.“

Intervjuud teinud Mihkel Kärmas ütles, et Mati Alaveri on peetud niiditõmbajaks ja küsis, mis on olnud Alaveri fenomen. „Äärmiselt töökas, kindlasti pidevalt ennast täiendav. Mees nagu orkester. Ta tegi kõike – treenis, määris suuski, oli bussijuht ja psühholoog. Treenerina väga tugev ja suur isiksus.“ Küsimusele, kas Jaagu jaoks oli dopinguskandaalist kuulmine šokk, kuna ta on Alaveri tundnud 20 aastat, vastas mees: „Loomulikult. Ma tänasel päeval ei ole temaga veel kohtunud ka. Kui kohtume, eks räägime.“

Salt Lake city olümpial oli Jaagu hemoglobiin 172, kolm korda pole ta karjääri jooksul liiga kõrge näidu tõttu starti saanud. Enim tähelepanu pälvis Sapporo MM aastal 2007, kui number oli lausa 178. Põhjusteks tõi Mae pika lennureisi ja rohke alpimajas viibimise. „Mul on jube raske kommenteerida.“ Mae on pahane, sest tal ei ole neid andmeid, mis FISist lekkisid. Kui andmeleke 2014. aastal juhtus, pöördus ta FISi juhtkonna poole, kuid sealt öeldi, et kuna nemad ei ole neid andmeid ametlikult väljastanud, siis nad neid ka ei kommenteeri ja ei soovita seda ka Mael teha.

Mae rääkis, et toidulisandeid sai sportlaskarjääri jooksul tarvitatud palju. „Söögiga sa ei saa seda energiavajadust kätte. Seda tegime pidevalt. Toidulisandid pannakse dopingukontrollis kirja.“ Seda, kui palju neid olla võis, Mae ei tea. „Alustades vitamiinidest, mineraalidest, valgupreparaadid. Palju. Kümneid, ma arvan, erinevatel perioodidel.“ Mees ütles ka, et manustamisviise oli erinevaid – süstid, tilguti, sissesöömine. „Tänapäeval on tilk keelatud, mingil hetkel oli see elementaarne, lubatud.“ Mael ei tekkinud küsimust, kas mõni neist võiks olla keelatud aine. „Sa oled täiskasvanud inimene, sul on alati võimalus küsida. Minu puhul seda ei tekkinud.“

Kärmas küsis ka, kas verelahjendamist on Maele tehtud. „Vedelikku sai palju tarbitud,“ vastas mees seepeale. „Veeniprotseduure on ka elus tehtud...“ Kärmas aga ei jätnud jonni ja küsis: „Aga kas selline veenisisene verelahjendamine tuli ette Jaak Mae puhul või ei tulnud?“ Seepeale vastas Mae: „Las ma meenutan. Veenisiseseid protseduure kindlasti tegime, aga mitte sel eesmärgil.“

Mae tunnistas ka, et oli sportlaskarjääri jooksul paberitega kopsuhaige. „Pingutusastma. Arsti poolt tehakse kontroll, uuringutulemused saadetakse FISi, kes kaalub, kas see nõuab lisauuringuid või mitte ja väljastab loa,“ vastas suusataja küsimusele, kas tal ka päriselt astma oli. Mees kasutas enda sõnul kõige lahjema toimeainesisaldusega inhalaatorit. „Kui sa oled talvel võistlusi näinud, mis toimub finišis ja mida need sportlased seal teevad - kui palju köhitakse, kui valus on hingata... See on lihtsalt külmas keskkonnas toimuv maksimaalne pingutus, mille tagajärjel siis bronhid tõmbuvad kokku,“ selgitas Mae. Ehk see ei olnud trikk, et norralastega sama kiiresti sõita? „Noh, spordi eesmärk on olla edukam, loomulikult. Sa pead ju kõik lubatud võimalused ära kasutama, et olla edukas,“ nentis Mae.