KaitsepolitseiFoto: Tiit Tamme
Tele
13. märts 2019, 18:41

„Pealtnägija“: riigisaladustele ligipääsuloa saamiseks tuleb kaitsepolitseis vastata ka intiimsetele küsimustele (16)

Mitmetel poliitikutel on luba tegeleda riigisaladustega. Seda ei saa aga päris niisama ja muu hulgas tuleb selle protsessi käigus vastata ka küsimustele, mis puudutavad ametnike eraelu, vahendab „Pealtnägija“. Nii välistatakse santaaži ohvriks sattumist, olgu siis põhjuseks ülikooli ajal proovitud kanep või abieluvälised suhted.

„Pealtnägija“uuris, kuidas riigisaladuse loa andmise protsess käib ning milliseid saladusi kaitsepolitsei poliitikutelt selle käigus küsib.

„Ega sealt majast välja tulek ei olnud meeldiv. Sa olid sunnitud mõtlema kõigile oma elu vigadele,“ tunnistab endine valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik Ilmar Raag. Protseduuri nimetatakse ametlikult riigisaladuse julgeolekukontrolliks.

Ilmar Raag Foto: Stanislav Moshkov

„Eks ta ikka on ärevust tekitav, isegi kui mõtled, et oled terve elu elanud korralikku elu,“ sõnab riigihalduse minister Janek Mäggi. „Kui palju on seal neid, kes lähevad selle peale katki. See vestlus on kokkuvõttes psühholoogiliselt raske, ma arvan, et kõik on seda rääkinud,“ lisab Raag.

Peaministriametiga käib kaasas ka see, et kaitsepolitsei tutvustab pooleliolevaid juhtumeid, mida ei tohi välja rääkida, hoolimata sellest, kui suur on kiusatus, vahendab „Pealtnägija“. „Klassikaline näide on oma abikaasa. Sa ei saa tundlikku infot koju kaasa võtta. Reegel on, et sa ei räägi riigisaladustest,“ ütleb endine peaminister Taavi Rõivas.

On olnud juhuseid, kus ametnik viis riigisaladuse paberid mugavusest või lohakusest majast välja. „Sa ei võta ühtki riigisaladuse templiga dokumenti oma portfelli, sa ei jäta neid lauale. Minu puhul ootas ametnik, kes riigisaladusega tegeles, ukse taga, kuni ma loen,“ paljastab Rõivas. Kontrolli läbib kapos nii Eesti panga juht, ministeeriumi nõunik kui ka koristaja.

Taavi Rõivas Foto: Martin Ahven

Kui inimene on saanud loa riigisaladustele ligi pääsemiseks, tuleb täita mahukas ankeet, mille täitmisega annab inimene põhimõtteliselt loa oma elus sobramiseks – taustakontroll hõlmab välisreise, pangaväljavõtteid, kõnelogi, tutvusringkonda. Kaitsepolitsei ametnik Karel Virks ütleb, et küsimused sõltuvad sellest, kui värvikat elu on inimene elanud. „Me ju teame, kuidas vastased inimesi kompromiteerivad ja siis peame teadma ka eraelulisi seiku.“

„Küsiti kõrvalsuhete, seksuaalsete sättumuste kohta – kõik see, millest ma ei tahaks tavaliselt rääkida,“ paljastab Ilmar Raag. Pikaaegne ministeeriumi kantsler Merike Saks sõnab, et küsitakse ka abieluväliste suhete kohta.

Taavi Rõivase sõnul uuritakse ka, millistes välisriikides inimene käinud on. „Neile, kes on palju lähetustes käinud, on paras peavalu tuletada meelde kõik need reisid viimase x aasta jooksul, kus oled käinud.“

Virks ütleb, et automaatselt kapo inimeste e-kirju lugema või telefone pealt kuulama ei hakka, selleks peab olema ikka kohtu luba.

Madalama taseme riigisaladuste luba tuleb ministriportfelliga kaasa, kuid NATO saladustega tegelemiseks tuleb kindlasti kapos ülekuulamisel käia. Paljudel tänastel ministritel aga NATO saladustega tegelemise luba puudub. Näiteks on sellest loobunud, rahandusminister Toomas Tõniste ja siseminister Katri Raik. Esimene ütleb, et loa tegemine on suur bürokraatia ja tuttavad on öelnud, et sisuliselt polegi seda vaja. Teine aga sõnas, et tema ministrikssaamine oli väga ootamatu ja tema puhul on julgeolekukontroll edasi lükkunud ajapuudusel.