Eesti LGBT Ühingu jurist: „Jutt kooseluseaduse tühistamisest on lihtsalt inimeste hirmutamine.“ (99)

„Sõnades võib poliitiline vaidlus ju käia selle üle, kas kooseluseadus kaotada või mitte, aga sõnade taga käib tegelikult vaidlus selle üle, kas me oleme täisväärtuslikud inimesed või mitte. Kas me oleme see väärastus, mis tuleb välja rookida?“ kurvastab Annika*.

Annika ja tema naissoost kooselukaasa kasvatavad ühist last ning Annika mõtiskleb, kas tasub üldse enam Eestisse elama jäädagi. Neil on kaasaga kõrvale pandud natuke raha uue eluaseme jaoks, kuid mure tuleviku pärast paneb mõtlema, kas ehk poleks mõistlikum seda raha mujale kolimiseks kasutada.

Sama mõtleb Mai*, kelle kaasa on välismaalane. Kaks ema loodavad lähitulevikus ka teise lapse saada, ent kui kooseluseadus tühistatakse, on plaan lihtne: kolida kooselukaasa koduriiki. Kui mainin, et tolles riigis on pukis konservatiivsed poliitikud, vastab Mai, et ühiskonna suhtumine on siiski parem, samasoolised paarid tohivad abielluda ja emotsionaalses mõttes tunneks paar oma lastega seal end pigem kaitstult.

Laste pärast muretseb ka Elli*, kes kooselukaasaga kasutas peresisese lapsendamise võimalust. Kahepeale on neil kaks last, kolmas samuti peagi tulekul. Seadus seaduseks, aga lapsed on emade jaoks esmaprioriteet. „Isegi see muu, mida KooS (kooseluseaduse lühend - G.K.) endast kujutab, pole nii oluline. Ja eks ta ole ilma nende rakendusaktideta tôesti poolik ja registrites puudulik, aga lapsendamise osas see toimib ja on meie pere jaoks olnud ülioluline!“ räägib Elli. Ebakindlust väljendab ka Indrek*, kes räägib, et naljaga pooleks on nad kooselukaasaga arutanud, et kui seadus tühistatakse, läheksid mehed riigi vastu lihtsalt kohtusse.

Nii Indreku kui teiste hirme hajutab Eesti LGBT Ühingu jurist Aili Kala, kes ei pea kooseluseadusest ülitumedates toonides rääkimist vajalikuks ega mõistlikuks. Ta mõistab, et inimesed tunnevad muret, kuid kooseluseaduse kustutamisest on Kala sõnul kindlasti veel vara rääkida.

„Ma ei läheks üldse seda teed, et hakkaks arutama seaduse kehtetuks tunnistamise või tühistamise üle,“ väldib Kala katastroofmõtlemist. „Seni kuni me elame õigusriigis, meil on president, kes tühistamise seadust tõenäoliselt välja ei kuulutaks, meil on kohtusüsteem, mis on öelnud, et kõik pered vajavad kaitset, on mul lootus, et seda ei juhtu.“ Ta rõhutab, et kõik muu jutt on puhas spekulatsioon ja asjatu inimeste hirmutamine.

Artiklis on tärniga märgitud nimed kõnelejate soovil muudetud - G.K.