Uudo SeppFoto: Robin Roots
Inimesed
12. märts 2019, 10:58

Uudo Sepp: superstaarielu on selline, nagu ette kujutasin – jooksed ringi, annad intervjuusid ja neist tiritakse hullem välja (23)

„Ma ei ütleks küll, et ma nii suur superstaar oleks. Aga väga põnev on küll, siiamaani on olnud kirev elu,“ räägib Eesti värskeim superstaar Uudo Sepp noortesaatele „Nova“ antud intervjuus. „Pärast saadet oli kõik selline, nagu ma olin ette kujutanud – jooksed ringi, annad intervjuusid ja intervjuudest tiritakse ikka see kõige hullem välja,“ naerab Uudo.

Noormees tunnistab, et ta tahaks vahel praegugi olla see maapoiss, kes ta oli enne superstaarisaadet. „Ikka on vahel ette tulnud, aga see ei ole mind rajalt maha tõmmanud. Kogu aeg on ikka iha sees laulda ja enda seest emotsiooni edasi anda. Tagasilööke on igas positsioonis, kus töötad ja see, et minul on tagasilööke, ei tõmba mind muusikast tagasi.“

Kuidas Uudo aga tagasilöökidega toime tuleb? „Ma võtan sõpradega ühendust, see on kergeim viis. Kui jagad probleemi, teeb see su enda peas probleemi väiksemaks. Saad sõprade hulgast toetust ja oma probleemi jagada.“ Uudo tunnistab, et kui hakata mõtlema, kas oled asjadeks võimeline ja tekivad tagasilöögid, on kibestumus ja ängistus kerged tekkima. „Tuleb endale öelda, et sa oled võimeline. Ärkad hommikul üles ja ütled esimese asjana: „Ma olen valmis!““

Uudo naudib pealinna elu ja elab üksi. „Üksi elada on väga hea. Nüüd olen harjunud ka, et olen üksi kodus ja naudin vaikust.“ Uudole on seltsiks aga kassipoeg Uku. „Ta on natuke segane peast. Vahel õhtuti jookseb mööda tuba edasi-tagasi, järgmine hetk hüppab jalga kinni.“

Eriti kaua magaja Uudo ei ole, tavaliselt ärkab ta kella 8-9 paiku ja teeb endale ise hommikusöögi. „Siis tuleb kõige maitsvam ja ei pea tellimuses pettuma. Mulle meeldib hommikuti teha pasteedi- või pekisaia, tavaliselt lükkan muna ka peale.“ Pekisöömise traditsiooni on Uudo kaasa saanud kodust. „Vanaisa ütles alati, et mees peab sööma korralikku sealiha, siis ta kasvab tugevaks. Vanaisa Kalju tõi meile alati pekki koju ja siis me leivaga sõime seda.“