Aarne ValmisFoto: Teet Malsroos
Tele
11. märts 2019, 20:38

Vana Baskini Teatri juht Aarne Valmis: minu missioon on aidata süsteemi lõhkuda, et uuel kultuuriministril oleks lihtsam asjad korda teha (19)

Neli aastat tagasi suri Eino Baskin. Mehe viimaseks sooviks oli, et tema abikaasa Veera Tolli-Baskin hoiaks Vana Baskini Teatri ja selle näitlejad ühtsena koos veel viis aastat pärast tema surma. Kuigi Veera on oma mehe soovi neli aastat truult täitnud, on see lubadus talle maksma läinud mitmeid magamata öid, tunnistab ta „Kuuuurijas”.

2004. aastal, kui Eino Baskin tähistas oma 75. sünnipäeva, kutsus tollane Vanalinnastuudio direktor Indrek Saar Baskini päev pärast juubelit jutule ning ütles, et Vanalinnastuudio trupp on koondatud ja teater lõpetab tegevuse. Ta teatas ka, et samas majas alustab hoopis uus teater, NO99, ja seda täiesti uues koosseisus. Baskinil soovitas Saar Veera Tolli-Baskini sõnul pensionile minna. „Teater oli kaelast saati võlgades ja keegi ei kavatsenudki kõiki neid võlgasid riigieelarvest kinni maksta,” kommenteerib tollast olukorda Saar ise. „Tol hetkel jooksime ajaga võidu, sest võlad aina kasvasid.”

Eino Baskin asutas vaid mõned kuud hiljem uue, Vana Baskini Teatri, mille alla koondas ka enamuse oma näitlejatest. Uues teatris andis Baskin majanduslike küsimuste vastutuse Aarne Valmisele, kes on seda rolli tänaseni täitnud. Tänavu selgus aga, et muidu igal aastal Kultuuriministeeriumilt toetust saanud rahvateater jääb 2019. aastal sellest ilma. Küll aga sai ühe suurema toetuse, 167 720 eurot, teater Teine Tants. „Siit läheb asi palju põnevamaks. Sama teater on väga lähedalt seotud Katre Väliga, kelle elukaaslane on teatri juht,” sõnab Valmis.

Teatrikriitik ja semiootik Katre Väli on Kultuuriministeeriumi teatrinõunik ning etendusasutuste tegevustoetuste komisjoni liige. See tähendab, et ta on üks otsustajatest, kes määrab, millised väiketeatrid raha saavad. Sel aastal oli Väli toetuste jagamisel koosoleku protokollija.

Rahade jagamise koosoleku protokollis seisab, et Katre Väli oma elukaaslasega seotud teatri rahastamise küsimuse kaalumise arutelus justkui ei osalenud. Küll aga oli ta koosoleku protokollija. Isegi, kui Väli lahkus hääletamise hetkel ruumist, siis kuidas sai ta hiljem protokollijana kõik ikkagi kirja panna? Veel üks huvitav tähelepanek on, et kuigi koosolek toimus oktoobris, on see digiallkirjadega kinnitatud alles 7. jaanuaril.

„Sellega rahastuskomisjoni imelikud asjad ei lõppe. Näiteks tantsuteater FINE 5 juht Tiina Ollesk istub rahastuskomisjonis, nii et ka tema on endale toetuse määranud. Nad ei saanud küll palju raha, aga kui ütlen, et nad andsid aasta jooksul 16 etendust, siis halloo, mis teater see on?” räägib Aarne. „Meie teatrijuhtide jaoks on rahastuskomisjoni tegevus olnud pikalt läbipaistmatu ja arusaamatu,” lisab ta.

Aarne leiab, et riik on neid teiste teatritega võrreldes väga ebaõiglaselt kohelnud. „Näiteks NO99-le maksis riik 2017. aastal iga etenduse eest üle 5000 euro juurde. Meile maksis riik umbes 200 eurot.” Tolli-Baskin usub, et Saarel oli Eino Baskini vastu isiklik vimm. „Üks võimalikest on, et kuna NO99 läks põhja, siis kuidas peaks Vana Baskini Teater veel eksisteerima.”

Indrek Saar: etendusasutuse seadus näeb ette, milline on otsustusmehhanism

Indrek Saar sõnas „Kuuuurijale”, et mõistab Veera Tolli isiklikku emotsiooni. „Kuid 2004. aastal ei saanud mina kuidagi teha otsuseid, kas NO-teater sünnib või mitte. See oli tollase kultuuriministri Urmas Paeti otsus valida konkursilt välja Tiit Ojasoo kontseptsioon.”

Valmise sõnavõtule ütleb Saar vastuseks, et tema ei teinud otsust Vana Baskini Teatrile toetust mitte anda. „Kui natukenegi süveneda, siis on võimalik tuvastada, et etendusasutuse seadus näeb ette, milline on otsustusmehhanism. Selle jaoks on kokku kutsutud komisjon, kus on valdkondlikud eksperdid. Minister selliste arutelude juures ei osale, selleks ongi eksperdid,” selgitab ta.

„Mis puudutab võimalikke huvide konflikte, siis sellega on siin majas põhjalikult tegeldud,” kinnitab Saar. „Tean, et selles kontekstis on ka see komisjon olnud informeeritud, milliseid otsuseid millises koosseisus nad kujundada võivad, ilma et see seadustega vastuollu läheks.”

Tiina Ollesk: otsust tehti ilma minuta

Ka Tiina Ollesk kinnitas „Kuuuurijale”, et kui tema teatrile raha jagati, siis teda koosolekul polnud. „Kui arutati tantsuteatrite taotlusi, siis mina ei viibinud sel ajal ruumis ega osalenud komisjoni töös. Mida selles valdkonnas komisjon arutas, milliseid hinnanguid andis peale ekspertide ülevaateid, seda ei oska mina öelda. Tantsuvaldkonna teema arutati läbi ilma minu juuresolekuta ja otsus tehti ilma minuta.”

„Minu seisukoht on, et see inimene ei tohiks komisjonis olla, sest isegi, kui ta läheb teoreetiliselt hääletamise hetkeks ruumist ära ja tuleb hiljem tagasi, siis arvan, et Katre Väli mõju on nii jõhker, et ta paneb isegi ministri oma soovi järgi tantsima. Arvan, et ta suudaks ka komisjoni panna nii tantsima, nagu ta tahab,” räägib Valmis. „Minu soov ja missioon on praegusel hetkel aidata seda süsteemi lõhkuda, et kui tuleb uus minister, siis tal oleks lihtsam puhtalt lehelt alustada ja asjad kultuuriministeeriumis korda teha,” lisab ta.