Foto: Marilyn Jurman
Blogid
10. märts 2019, 14:02

MARILYN JURMANI BLOGI | Sain Riia bussijaamas niimoodi sõimata, et nutumaik tuli suhu (97)

Nii, mu reis on lõppemas. Istun lõpuks Riia bussijaamas, pärast ööpäeva eri lennukitega lendamist. Ilmselt olen väga väsinud ja sellepärast reageerin asjadele hetkel veidi tugevamalt kui peaks, aga kuna mul on veel pool tundi bussini aega, siis panen oma kogemuse siia kirja.

Alustasin Mehhikost tagasitulemist Eesti aja järgi esmaspäeva hilisõhtul ja juba kohe algusest hilinesid kõik lennud (v.a viimane) umbes tund aega. Aga kuna mul oli lendude vahel aega vaid umbes kaks tundi ning pidin nii Mexico Citys kui ka Madridis vahetama terminali ja tegema uuesti check-in'i, siis need lendude hilinemised oleks võinud mulle saatuslikuks saada. Võimalik, et oleksin ikka veel Mehhikos. Õnneks olin sama teekonna juba minnes läbi teinud ja suutsin tulles tunniga kõik vajalikud toimingud joostes ära teha ning jõudsin napilt igale lennule.

Viimane lend oli mul Riiga (teekonnal Puerto Escondido – Mexico City – Madrid – Frankfurt – Riia). Ja loomulikult jõudis viimane lend kohale täpselt õigel ajal, kolmapäeva öösel kell 00.30. Kuna ma ei tulnud selle peale, et vaadata teisi bussifirmasid – näiteks Ecolines, kelle bussid sõidavad ööläbi –, siis ostsin juba ette pileti Lux Expressile, mille esimene buss Riiast Tallinnasse väljub kell 03.05. Vedas, et ette ostsin pileti! Selgus, et Riia bussijaamas on karm kord: kui sul piletit ette näidata ei ole, viskab turvamees sind lihtsalt bussi ootepaviljonist välja. Ma ei kujuta ette, mis nendega saab, kes soovivad osta bussist piletit.

Foto: Marilyn Jurman

Ma saan aru küll, et kord peab majas olema, aga esiteks on see bussijaam täiesti tühi ja teiseks ei saa öelda, et see härrasmees, kes enne mind lihtsalt välja kamandati, oleks kedagi häirinud. Kuna siin ei olegi kedagi! Järgmisena tuli turvamees mind välja viskama ega jätnud mind enne rahule, kui olin talle öelnud oma bussi kellaaja ja firma ning pileti ette näidanud. Kuna ta karjus mu peale, siis samal ajal kui piletit otsisin, suutsin juba magamatusest nii ärevusse minna, et nutumaik tuli suhu. Ajasin bussifirma ja kellaaja sassi, mille peale ta hakkas ta veel rohkem karjuma ning oma kaks meetrit pikka ja kaks meetrit laia keha minu poole nõjatuma. Arvestades, et siiani on kõik olnud super tore, siis see lõi mind küll veidikene rivist välja.

Foto: Marilyn Jurman

Õnneks suutsin talle lõpuks kogeleda õige kellaaja, bussifirma ja leidsin ka pileti telefonist üles. Lõpuks jättis ta mu rahule. Kuna bussis ei ole vaja piletit näidata, ainult ID-kaarti, siis ma ei kujuta ette, mis siis oleks saanud siis, kui mul oleks saanud telefoniaku kõikide lendude ajal tühjaks.

Range kord igatahes, et keegi jumala eest ei saaks miinuskraadide eest tulla sooja bussijaama istuma. Ma ei ole päris kindel, mis selles nii halba oleks, kui inimene ei laaberda ega maga. Miks ta ei võiks end bussijaamas soojendada? Aga edaspidi olen targem – Riia bussijaamas hoia pilet enda ligi, muidu visatakse sind bussijaamast välja.