Inimesed

REET LINNA 50 AASTAT ETVs | Kolleegid Reet Linnast: selline mälu ja keskendumisvõime on imetlusväärne 

Jaanus Kulli, 11. märts 2019, 00:01
Priit KuulbergFoto: Teet Malsroos
Priit Kuulberg: „See on Reeda teene, et Ivo Linna on see, kes ta täna on.“

„Ju ta on osanud ülemustega hästi läbi saada, nendega parajalt flirtida ja neile parajal määral pähe istuda. Tahab oma tahtmist läbi suruda, nagu naised ikka. Ma arvan, et see on vähemalt üks põhjus, miks Reet on suutnud telemaastikul nii kaua vastu pidada,“ leiab helirežissöör Priit Kuulberg, kes on teinud koos Reedaga 15 aastat selliseid saatesarju nagu „Laulgem kaasa“ ja „Lauluga maale“. Ja loomulikult muidki.

Reet oli ju ka see, kes Ivo Linna rahva ette tõi, ütleb Kuulberg. „Ilma Reedata poleks Ivo Linnast midagi saanud. Ivo Linna oli lihtne Saaremaa poiss, kelle siis Reet telesse upitas.  Ilma televisioonita ei oleks Ivo Linnast võib-olla kedagi saanud.“

Jaanus Nõgisto: „Juba sovjetiajal suutis ta läänelikku joont hoida.“

Telerežissöör Jaanus Nõgisto puutus Reedaga esimest korda kokku juba 1970. aastate lõpus. „Pärast Peda lõpetamist olin just teles maandunud.“ Esimene saade, mille nad koos tegid, oli „Muinaslood muusikas“, Nõgisto oli seal režissööri assistent.

Samal teemal

„Reet on selles mõttes haruldane kuju, et ka sovjeti ajal suutis nii oma kui ka läänelikku joont hoida. Kõikides oma tegemistes oli ta väga uuenduslik, moodne ja kahemõtteline kõige paremas mõttes. Ta suutis teha meelelahutust, mis oli piir peal.“

Inimesena on Reet väga stressitaluv. „Mina, kes ma olen ülitemperamente ja teinekord ka kompromissitu... Oma tööd tehes suutis ta ka mind raamides hoida!“

„Prillitoosi“ saadetest on Nõgistole silma torganud Reeda oskus rääkida nii lihtsa kui ka targa ja keerulise inimesega. „See on mingi spetsiifiline anne olla oma, kelle ees inimesed suhteliselt kergesti avanevad. Igatahes on ta oma põlvkonnakaaslastele soe natuur, mis on ka tema telekarjääri pikaealisuse põhjuseks."

Nõgisto ja Reeda kõige pikaajalisemat koostööd jääb märgistama selline saade nagu „Laulge kaasa“, mis tugines rahvalikule muusikale -Reet oli  laulev saatejuht ja Nõgisto saate režissöör. „Ma ei ütleks,  et „Laulge kaasa“ oli teab mis suur kunstiline saavutus, aga haarata sellesse kaasa kümneid tuhandeid inimesi oli ikka imetlusväärne. Ja suuresti oli selle taga ikkagi Reeda töö- ja keskendumisvõime, mis oli ja on siiamaani imetlusväärne. Me salvestasime ju kolm saadet päevas, mis tähendas, et Reedal kui laulval saatejuhil tuli laulda terve otsa. Sellises vanuses säilitada selline mälu ja keskendumisvõime on absoluutselt imetlusväärne. Ma ei oska siinkohal ühegi  teise saatejuhiga paralleeli tuua. Laulda päevas seast viisteist lugu, intervjueerida vähemalt kaheksat inimest, olla ühtaegu saatejuht ja samas hoida peos publikut, keda teinekord oli mitu tuhat – see on imetlusväärne ja ma tõesti ei oska nimetada ühtegi teist naissaatejuhti, kes Eesti Televisiooni ajaloos oleks sedavõrd ikoonilise tähendusega kui Reet Linna. Sest tema fännklubi on läbi aegade temaga kogu aeg kaasas käinud.

Marite Kallasma: Reet oskab väga hästi optimismi süstida

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee