Jürgen Ligi: Jüri Ratas veenis oma juhatust Reformierakonnaga koostööst loobuma, on ilmselge, et ta ei taha oma mäe otsast alla tulla (72)

Ligi sõnul on Reformierakonnal kindel teadmine, et Ratas veenis oma juhatust, samuti olevat Ratas ka meedias korduvalt valetanud selle üle, et Reformierakond peab mitmeid läbirääkimisi. “Me oleme teinud tantsusammud, mis vajalikud on, et valimiste võitja konsulteerib potentsiaalsete partneritega, ütleb kõigile, et konsulteerib, ja siis otsustab, kellega läbirääkimisi pidada,” kinnitas Ligi.

Ligi arvates võib Ratase motivatsioon valetamisest tulla Vene valijate surve tõttu. “Me eeldasime, et see peaks välistama koostöö EKRE-ga esimeses järjekorras, praegu nii ei paista,” nentis ta.

Ligi tuletas meelde ka Ratase väljaütlemist, kus too sõnas, et EKRE-ga ei saa tema koostööd teha, sest EKRE ei ole nõus teatud rahvuste või rassidega. Ligi arvates ei oleks EKRE ja Keskerakonna koostöö jätkusuutlik, sest EKRE mitmed liikmed on ju välistanud ühiskonnast kogu Keskerakonna ühe häältemagneti, Mihhail Kõlvarti rahva.

Trikke teeb ka Isamaa, kes Ligi sõnul on hakanud lausa juhtide tasemel praalima selle üle, et Reformierakond on oma trumbid maha mänginud. “Meil on parlamendis 34 kohta, need on need trumbid. Isamaal on 12. Need punktid, mida üks väärikas valimisvõitja peab täitma, oleme täitnud. Konsulteerime, esitame kutse, ei õnnestu, esitame uue kutse. Praegu meedia kaudu Isamaale, sest ei ole kedagi, kes toru võtaks, aga ajakirjanikud ootavad ümber juhatuse toa,” ütles Ligi.

Reformierakonna järgmine plaan ongi koostööd otsida Isamaa ja sotsidega, kuid ka see võib problemaatiline olla, kuna Ligi sõnul on mulje, et need kaks erakonda ei saa omavahel läbi.

“Sotsid võib-olla küll vahetavad esimeest, sotsid tahavad küll koostööd, aga tekitavad meis ebakindlust. Kui suhe on samasugune, nagu oli Ratase valitsuses, näiteks Mikser Facebookis räägib, kuidas valitsus lonkas ikka kahte jalga, kogu aeg Reinsaluga pinged on üleval olnud, me ei tahaks seda oma valitsusse, sellepärast tegime esmajärjekorras Keskerakonnale pakkumise,” selgitas ta.

Ligi sõnul on välistatud, et Reformierakond näiteks Keskerakonnale selles osas järeleandmise teeks, et Jüri Ratasele peaministri kohta pakuks. “See, et Jüri Ratas ei taha mäe otsast välja tulla, on ilmselge. Peaministritooli muidugi ei paku, see ei ole väärikas, tema on valimiste kaotaja, tema valitsuse positsiooni, kus ta on saanud vasakule-paremale raha pilduda, on ta kaotanud. Ta on käinud pooled Eesti kodude uksed läbi isiklikult, sõltumata valimisringkonnast, ta on igal pool ringi traavinud, see on tohutu panus, mis ta on teinud, tulemus on see, et ta saab vähem hääli kui eelmine kord. See on iseenesest ikkagi suur kaotus,” valas ta õli tulle.

“Need sõnad, mis ta on öelnud, vajavad vastust. Kui ta on öelnud, et me peame paralleelselt läbirääkimisi, esitanud ultimaatumeid. Räägib rikastele raha andmisest, kui jutt on sisuliselt keskmisest inimesest. Me arvame, et see maksusüsteem oli keskklassi suhtes alatu, veel alatum oli see vaeste suhtes, sealt võeti kate, aga keskklass on praegu see, kes saaks ka juurde,” lisas Ligi.

Ligi sõnul oleksid sotsid nõus nendega valitsusse tulema, aga Isamaaga ei õnnestu isegi kontakti saada. “See on üks valimiskultuuri erinevus, Keskiga on suured erinevused, niimoodi kommenteerida kogu aeg meedias kutsujat on üllatav. Samamoodi on üllatav, et üks potentsiaalne partner, kes teab, et pakkumine võib iga hetk tulla, ei võta toru. See on iseenesest asi, millega peab harjuma,” nentis ta.

Problemaatiliseks pidas Ligi ka Keskerakonna-EKRE-Isamaa liitu. “Isamaal võib olla suur sümpaatia EKRE programmi vastu, aga see ei tähenda, et sellega saaks valitseda. EKRE-l tuleb täiesti oma programmist loobuda, kui nad valitsusse lähevad, nad peavad alla suruma pidevad antipaatiaavaldused Keskerakonna valija suhtes, Keskerakond peab alla neelama kõik need asjad mis on öeldud venelaste välistamisest sisuliselt ühiskondlikust elust. Isamaa peaks oma erakonnast loobuma, sest EKRE-ga liiga tihe flirt ei jäta ellu mitte Isamaad,” arvas ta.

“Preagune segadus näitab kultuurinihet Eesti poliitikas. Tavapärast suhtlemiskultuuri ei ole, see on probleem,” lõpetas ta.