BESTSELLERDAJA AFANASJEV: Kirjanik. Tartu linnakirjanik. Peipsiveere valla aukodanik. Romaani „Serafima ja Bogdan“ autorit võiks nimetada ka bestsellerikirjanikuks.Foto: Aldo Luud
Raamat
11. mai 2021, 12:53

Lugu ilmus algselt Õhtulehes 09.03.2019

ÕL ARHIIV | Kirjanik Vahur Afanasjev: „Ma ei ole leidnud võlulahendusi, kuidas saaks kirjutamine väga lihtne olla.“ (3)

Kirjanik. Tartu linnakirjanik. Peipsiveere valla aukodanik. Sama hästi võiks teda nimetada menukikirjanikuks, sest tema romaani „Serafima ja Bogdan“ on nii lugejad kui ka kriitikud bestselleriks kiitnud. „Kirjandus on ikkagi väga armutu, igasugused kunstid on armutu valdkond tegutsemiseks,“ tõdeb Vahur Afanasjev (39), see tituleeritu, muiates, et kunstijumalaid teenides üleöö rikkaks ei saa. Veel enam: rahavood võivad pigem lahjaks kui rammusaks kujuneda. „Kõigile, kes mõtlevad kunstidega tegelda, soovitaksin mõne ameti õppida, kui tundub, et natuke energiat üle jääb.“

Kirjanik. Tartu linnakirjanik. Peipsiveere valla aukodanik. Sama hästi võiks teda nimetada menukikirjanikuks, sest tema romaani „Serafima ja Bogdan“ on nii lugejad kui ka kriitikud bestselleriks kiitnud. „Kirjandus on ikkagi väga armutu, igasugused kunstid on armutu valdkond tegutsemiseks,“ tõdeb Vahur Afanasjev (39), see tituleeritu, muiates, et kunstijumalaid teenides üleöö rikkaks ei saa. Veel enam: rahavood võivad pigem lahjaks kui rammusaks kujuneda. „Kõigile, kes mõtlevad kunstidega tegelda, soovitaksin mõne ameti õppida, kui tundub, et natuke energiat üle jääb.“

Vahur on oma kirjanduskire kõrvalt tööd rabanud siin ja seal. Olnud ajakirjanik ja meediaanalüütik, loovkirjutaja ja suhtekorraldaja. „Mul endal ei ole väga selget ametit,“ tunnistab ta. „Olen muudeski valdkondades olnud nagu Hunt Kriimsilma üheksa ameti inimene. Võiks ju olla midagi konkreetset – jube hea oleks olla korralike kõrgema klassi paberitega elektrik. Kui selline amet ära õppida, oleks hea ja rahulik millega iganes tegelda.“

Ametikooli pole Vahur siiski läinud. Veel. Lood on laual. „Kirjutasin vahepeal mõned näidendid,“ sõnab ta. „Neid võikski vorpima jääda – see on lõbus, ma pole seda varem teinud, aga mulle päris meeldis. Mahuliselt on sellega vähem tööd kui romaaniga, kuigi sisuliselt peab see olema teravam ja palju paremini koos püsima. Ilukeelega ei saa näidendis eriti midagi teha, sest looduskirjeldust pole vaja luua.“

Vahur on taas ka romaani ette võtnud. „Nüüd ma istun selle otsas. Neljandik on valmis.“ Sellestki paistab tulevat pikk ja mahukas teos. Kui Vahur just ei kavatse radikaalselt oma jutustamisstiili muuta. Võimalik, et muudab. „Hullult tahaks selle aasta jooksul valmis saada, aga kardan, et ei jõua. Suvi tuleb peale.“

Sa oled Tartu linna tänavune kirjanik. Tähendab see, et sa ei pea nüüd enam igal hommikul kontorisse tööle minema?

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99