Inimesed

Hagi Šein: meie teleajaloos ei ole vanemaid naissaatejuhte – selles mõttes on Reet Linna unikaalne (3)

Jaanika Vilipo, 11. märts 2019, 00:01
Hagi ŠeinFoto: Stanislav Moshkov
„Kõigil loomingulistel inimestel tekib vahepeal mingi mõõn ja Reet võibolla mõtles siis, et teletöö on tema jaoks lõppenud,“ meenutab Hagi Šein 90ndate lõppu, kui ta veel Eesti Televisiooni direktori ametikohustusi täitis ning Reet teletöölt lahkumise sooviga tema uksele koputas. 

„Eks ta oli neid meelelahutussaateid ja mänge ka väga intensiivselt teinud ning ei näinud enam mingisugust jätku,“ räägib Šein.

Samal teemal

„Ta tuli minu juurde rääkima, et tahaks televisioonist ära minna. Püüdsin siis teda veenda, et ta ikkagi jääks ja andsin talle lihtsalt vaba aega kosumiseks,“ meenutab toonane teledirektor.

„Oleks muidugi võinud öelda, et uksed on valla. Aga ma olen ise palju telet teinud ja näinud, kuidas loomeinimestel seal läheb. Mis pingeid nad peavad taluma. Ekraanil olemine on ikka üsna keerukas töö,“ teab mees öelda. „Olla kogu aeg uus, huvitav ja köitev.“

„Vahel on mingi isikliku elu taustategurid ja ealised muutused, kõhkluse ja kahtluse hetked. Vahel pole programmis ruumi ja siis tunned, et oled ennast ammendanud. Isegi siis, kui saated tunduvad vajalikud ja köitvad, võid sa ise jõuda sinnamaani, et ei suuda pärast seitsmendat või kaheksandat aastat edasi teha. Aga Reet võttis selle aja ja jäi televisiooni.“

Šein ei taha end nimetada inimeseks, kes Reeda päästis. „Aga ta jäi sinna. Edasine on olnud suhteliselt kena," leiab ta. „„Prillitoos“ sai ka lõpuks endale samaealise saatejuhi, nagu saate põhiauditoorium on. Minu arust on see õnnelik lahendus, kuigi see tuli mõneti hiljem.“

Šein meenutab, et oli 37aastane, kui „Prillitoosi“ tegema hakkas. „Suhteliselt noor ja ma ei teadnud mitte midagi sellest. Kõik tuli tegemise käigus ära õppida," räägib ta. „Reedal on aga see eelis, et on sama vana ja ta tunnetab kõiki neid probleeme omal nahal. Jumala õnn, et ta jäi ja teeb neid asju. Ta leidis ennast uuesti ja mul on selle üle väga hea meel.“

„Naissaatejuhte on läbi teleajaloo suhteliselt vähe olnud. Neil on ka võibolla keerukam olla, kui meestel,“ arvab ta. Põhjuseid võib siin olla mitu – loomus, enesehinnang, aga võibolla ka see, et naised on endale pannud kõrgemad nõudmised. „Võibolla ka auditoorium vaatab naissaatejuhte teise pilguga. Ega meil pole teleajaloos selliseid vanemaid naissaatejuhte. Reet on selles mõttes unikaalne,“ leiab ta. Kui vaadata praegu naissaatejuhte, siis on need nooremapoolsed inimesed, aga ühele televisiooniruumile või televisioonikultuurile on väga kasulik, et ekraanil on erinevas vanuses inimesi. See on hästi tähtis, sest auditoomid on ka erinevad. Peale selle, et ta on olnud hea saatejuht, mitmekesistab ta ka teleruumi. Teleekraanil on ka vanus kui väärtus omaette. See on oluline, et see vanusepalett oleks mitmekesine. Reet on igaljuhul väärtus selles reas.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee