VIDEO | Jüri Arrak märtsipommitamisest: ema kukkus ja ma panin karjuma, et ta on surnud (6)

Arrak oli tollal 7aastane ning tema suurimaks peidukohaks oli voodialune. „Praegu, kui olen 82, tundub see mulle koomiline. Läksin mängukaruga voodi alla ja seal oli kindel varjupaik.”

1944. aasta märtsipommitamise ajal oli Jüri alguses Kollasel tänaval, puumaja pesuköögis. „Pommitamine tuli kahe lainena, pool tundi oli vahet. Siis jooksime Gonsiori tänava kivimaja keldrisse, seal olid suured varjendid. Kõige õudsem oli, kui ema takerdus jooksmise ajal telefonitraatidesse, mis olid maha kukkunud. Ema kukkus ja ma panin karjuma, et ema sai surma,” meenutas kunstnik, et oli nähtust šokis.

„Suures varjendis oli nii palju rahvast, trügimist ja kisa-kära. Ängistusmomendid jäid mu sisse, see on täitsa arusaadav. Olen naljaviluks kolleegidele öelnud, et ega mul ilmaaegu kunstis sellised pildid pole, mul on keeruline lapsepõlv olnud,” lausus ta.