Juss Haasma: „Sõnaga naine seostub ilu. Naine on head sõnad, mis panevad vere liikuma õiges suunas. Nendel on tervendav mõju, tugi. Mul on kaks väga ilusat ja armast tütart ning nende piltilus emme. Nad on kõik mulle väga olulised ja kallid. Nemad panevadki mu vere õigesti liikuma siin teinekord väga hallis maailmas. Eestlane on heade sõnadega reeglina kidakeelne. Heades sõnades peitub tohutu jõud. Mistõttu kutsun armsa ja laheda naistepäeva-tuuri saatel, kõiki mehi üles oma naisi kiitma ja vastupidi.“
Henry Laks: „Sõnaga naine seostub palju assotsiatsioone. Naine on emaduse sümbol mingis mõttes. Naise funktsioon on ju sünnitada. Esimene, mis pähe tuleb, on naine kui ema ja õrnem sugu. Ehki õrnem sugu ei taha viimasel ajal õrnem olla. Saad kõrvakiilu, kui aitad mantli selga. Mina olen vanakooli esindaja – lasen naise ees uksest minna. Nii mõnigi on pahandanud selle peale. Aga on ka väga palju selliseid naisi, kes ikkagi saavad aru, et kõik ei ole ühesoolised. Nemad on õrnem sugu ja midagi pole parata, kui sa naisena sündinud oled. Tuleb leppida ka teatud reeglitega. Ma ei ole küll patriarhaalne tüüp, aga võrdõiguslikkus ei pruugi üldse seda tähendada, et naist ei või uksest ette lasta.“
Andres Dvinjaninov: „Naine, see on maailm, naine, see on loodus,“ nagu ütles Fred Jüssi. Ilma naiseta on kõik mõttetu. Nagu ütles härra Onassis, „kogu maailma rahal poleks mitte mingisugust tähtsust, kui ei oleks naist.“
Kommentaarid