DOPINGUSKANDAAL | Ministeeriumis toimub suurem arutelu, Eesti Antidoping otsib lisajõudu (16)

Seefeldi MMi ajal jäid veredopingu kasutamisega vahele suusatajad Andreas Veerpalu ja Karel Tammjärv. Eile tunnistas Õhtulehe vahendusel keelatud meetodi kasutamist ka Algo Kärp. Nii Tammjärv kui ka Kärp said dopinguarsti Mark Schmidti kontakti kogenud treeneri Mati Alaveri kaudu. Lisaks on endiselt ebaselge, kui tihedalt on dopingulooga seotud Andrus Veerpalu, kes on samuti Austrias vahele võetud Aleksei Poltaranini treener.

Riik, Eesti Antidoping, Eesti Olümpiakomitee (EOK) ja Eesti Suusaliit istuvad ühise laua taha neljapäeval, kohtumine toimub kultuuriministeeriumis. „Edasises tegevusplaanis lepime kokku neljapäeval ministri juures. Nüüd tuli veel uus juhtum peale (Kärp tunnistas dopingu kasutamist eile Õhtulehele antud intervjuus - toim). Siin on väga palju erinevaid tegureid,“ selgitas Vallimäe.

„Kaks meest (Veerpalu ja Tammjärv - toim) on FISi (Rahvusvaheline Suusaliit - toim) uurimise all, üks mees (Kärp - toim) tegi ise avalduse. Võtsin temaga ühendust ja ta lubas meiega koostööd teha. Tema osas tuleb otsus meie ehk Eesti dopinguvastase distsiplinaarkolleegiumi poolt. Kõik muud kõrvaltegemised selguvad täpsemalt neljapäevasel koosviibimisel.

Peame FISiga konsulteerima ja tahaksin ka rahvusvahelist nõu juurde küsida. Peab tunnistama, et oleme praegusel hetkel üsna rohelised. Sportlastega on lihtne: kui nad üles tunnistavad, siis mänguruumi pole, WADA (Rahvusvaheline Antidopingu Agentuur - toim) reeglid panevad kõik paika. Kõigi seonduvate inimeste tuvastamine ja avastamine on juba keerulisem,“ viitas ta Alaverile ja teistele võimalikele taustajõududele.

Mati Alaver ise teatas eile Õhtulehele: „Ma ei ole pakkunud arsti numbrit. Möönan, et edastasin selle numbri.“

Tuleviku tähtsad otsused

Kuidas kulgeb Eesti Antidopingu rutiin aga inimlikus plaanis, kas tööd tehakse nüüd ööpäevaringselt? „Kui nii võib öelda, siis igav meil ei ole. Antidopingus töötab ainult kaks ja pool inimest. Teeme oma asju edasi: meil on kindel testiplaan, mida järgida. Seoses praeguse juhtumiga püüame siiski mõne eksperdi juurde leida, eriti, mis puudutab uurimist.“

Mida ikkagi lähipäevad või -nädalad tuua võiksid? „Kahe esimese mehe osas anti meile teada, et nendega tegeldakse: FIS võttis uurimise enda kätte ja meid hoitakse kursis. Algo Kärp jääb kohalikuks teemaks. Kõrgeim otsustusvõim on Eesti dopinguvastasel distsiplinaarkolleegiumil, Eesti Antidoping on n-ö prokuröri osas. Korjame kokku tõendid, esitame süüdistuse ja anname need edasi distsiplinaarkolleegiumile. Kui palju see aega võtab, ei tea. Pole välistatud, et tulevikus võib veel arenguid olla. Kas need arengud tuleksid paketina või ühe inimese kaupa, ei oska samuti öelda,“ rääkis Vallimäe.

„Täna koguneb EOK täitevkomitee, kus asja arutatakse. Lisaks mängib olulist rolli, kas prokuratuur algatab kriminaalasja (suusaliit esitas Mati Alaveri kohta prokuratuurile teate - toim) või mitte. Avalikkuse surve on olemas, kuid me ei tea, kas on piisavalt alust, et seda algatada. Jäägu see prokuratuuri otsustada.“

Tuleviku osas jagub mõtteainet nii Eesti spordiüldsusele kui ka poliitikutele. Kui näiteks Austrias on veredopingu ehk n-ö keelatud dopingumeetodi kasutamine kriminaliseeritud, siis Eestis mitte.

„Järgmine suurem teema ilmselt ongi, kas ja kui palju peaks tulevikus dopingut kriminaliseerima. See ei ole kõik päris must-valge. Doping on ka täna Eestis kriminaliseeritud, seda ravimite kasutamise kaudu. Väga selgelt on kirjas ka narkootilised ained, mille käitlus on minu arvates jõuliselt ja piisavalt kriminaliseeritud,“ arutles Vallimäe.

„Kui aga WADA käsitleb samas nimekirjas nii dopinguaineid kui ka -meetodeid, siis meie kriminaalseadustikus pole dopingumeetoditest juttu. Veredoping pole ainete kasutamine, vaid meetod.

Küsimusi on veel: kas minna Austria teed, kus on kriminaliseeritud ka dopingu kasutamise katse? Nii ütleb WADA koodeks: kasutamine ja katse on samaväärsed. Ja siin all mõeldakse nii keelatud ainet kui ka meetodit. Eelkõige on see küsimus Eesti spordiüldsusele ja poliitikutele. Mulle isiklikult tundub, et tuleviku osas peaks mingeid muudatusi tegema.“