Kivisaar, Hirmo ja Järva pidasid säästukuud: see oli totaalne häving! (11)

„Meil oli säästliku veebruari kuu, aga võime sõnale säästlik vist jutumärgid ümber panna,” muheleb Kivisaar. „Hirmo siin leidis mingi säästliku veebruari (artikli – toim.) ja me läksime peast hulluks. Hakkasime laduma iseendale, teineteisele igasuguseid asju, mida siis veebruaris peaksime tegema,” juhatas Kivisaar kokkuvõtte sisse. „Vastupidi, mida me ei peaks tegema!” parandas teda Hirmo.

„Suure hurraaga sai see nimekiri kokku klopsitud ja kui see allkirjastatud, siis alles hakkasime vaatama, mis me lubasime,” sõnas Kivisaar.

Kivisaar ja Hirmo lubasid loobuda hommikukohvist tanklas, sellega läks aga nii, et tanklakett saatis neile kohvikuponge ja kohv joomata ei jäänud. „Tänu neile kupongidele ei õnnestunud rutiini murda ja lõpuks murdus ka see lubadus, aga ütleme, et suures pildis meil õnnestus tänu bensiinijaama vastutulelikkusele raha säästa,” kommenteerib Kivisaar esimest lubadust. Hirmo ostis kohvi siiski ka kooli kohvikust ja automaadist.

Lisaks lubas Kivisaar loobuda näiteks limonaadi ostmisest. „Päris pikalt suutsin vastu pidada, kuni kogemata ostsin, sest mul ei tulnud meelde ja kui ma olin juba ära ostnud, siis tuli meelde, aga säästmisega siin mingit pistmist pole, kui ostad selle asemel midagi muud. Aga terve kuu jooksul olen ma limonaadi joonud ikkagi väga vähe.”

Kohvikutes mittekäimise ja valmistoidu mitteostmisega kukkusid läbi nii Kivisaar kui Hirmo. „Üks pool kuud läks hästi, aga HÄVING!” hüüab Kivisaar.

„Tegelikult poolest kuust oli aru saada, et sellest ei tule midagi välja ja sai lastud ennast lõdvaks,” tunnistab Kivisaar, et ei suutnud antud lubadustest kinni pidada. Hästi läks tal alkoholi ja riiete ning jalanõude mitteostmisega. Sideteenuste ülevaatamine läks taas vett vedama, sest ühtegi sammu ta nende muutmiseks ei astunud.

Hirmol lisandusid veel nimekirja saiakesed ja juuksurikülastus. „Aga ma käisin, viisin lapse ja lasin ikkagi endal ka kohendada,” tunnistab Hirmo. „Ostsin ühed teksad ka,” tõdeb Hirmo, et lihtsalt komistas nende otsa. „Me oleme nagu megaluuserid!” hõikab Kivisaar taas.

Ka Järva tunnistab, et tal ei läinud kuigi hästi. Ta oli lubanud teha nädalamenüüd ja tellida toidu e-poest koju. „Tegin seda ühe korra, sest kuu alguses olin ju üldse reisil ja siis haige,” selgitab naine. Küll aga loobus ta trennist ega ostnud riideid. Ka internetipoodidest võõrutamine õnnestus tal enam-vähem.

„Rahaline võit tuli seekord pigem sellest, et kaotasin oma pangakaardi ära. Lõpuks kui aru sain, et see on tõesti kadunud, läks veel ligi üks töönädal, et uus kaart valmis saaks. Sellel ajal lihtsalt ei saanud siia-sinna raha tuulutada,” sõnas Järva Õhtulehele.

Kas ka raha alles jäi, ei oska Kivisaar öelda, sest kui ka jäi, siis on vahe nii väike, et see pole märgatav. Kokkuvõtvalt ettevõtmine küll ebaõnnestus, kuid veidi reaalsemate lubadustega soovitavad nad seda siiski ka teisele.

"Tegelikult oleme hommikuprogrammis endale eri väljakutseid varemgi võtnud ja nendega ka ilusti toime tulnud. Aasta eest tekkis spontaanselt idee, et novembris teeme midagi teistmoodi. Sellest sündis idee, et Kivisaar loeb läbi raamatu ja teeb iga päev 10 000 sammu. Hirmo lubas igal õhtul tunnise jooksutiiru teha ja mina hakkasin toitumiskava jälgima. Need eesmärgid kõigil õnnestusid sajaprotsendiliselt. Seekord sattusime aga hoogu ja võtsime liiga suure ampsu," sõnas Järva. 

Kuigi seekord nii hästi ei läinud, on Järva sõnul tema nimekirjas kindlasti asju, mille juurde tagasi tuleb. "Mulle isiklikult meeldib väga mõte võtta pühapäeval aeg, planeerida menüü ja toidunädal ette ja tellida toidukaubad internetist. Et ei peaks iga päev poes kukalt kratsima, mida süüa teha, kogu aeg kotte toju tassida, ja lõpuks halvaks läinud asju lihtsalt prügikasti viskama. Olen seda paar korda proovinud, ja töötab. Eks värske piima järel peab ikka vahepeal käima, aga võit on siiski mitmekordne."