Kolm meest ja Nele-Liis Vaiksoo otsustasid kaevuda kõige kaunimatesse eestikeelsetesse tekstidesse ning need kontserdeil ette kanda
Lauri Liiv: „Enam ei taha suvalist lüürikat laval ette kanda, vaid anda lauljana edasi kellegi ilusasti kirja pandud mõtet.“ (3)
„Mida vanemaks saad lauljana, seda olulisemaks muutub laulu sisu. Nooremana, ma mäletan, lihtsalt laulsid lood ära ja kas seal sees oli mõte või mitte, väga ei huvitanud,“ naerab laulja Lauri Liiv (42). „Nüüd, ise küpsedes, ei tahaks enam suvalist lüürikat laval ette kanda, vaid eelistaksin lauljana edasi anda kellegi ilusasti kirja pandud mõtet.“
Mõistagi ei saa välistada, et Lauri enam kunagi ühtegi primitiivset poplugu a la „ma vajan sind, sa vajad mind“ suu sissegi ei võtaks. Muusiku teed on teadagi keerulised. „Ära iial ütle iial – ei või teada, millal tuleb oma sõnu sööma hakata,“ lagistab Lauri laia naeru. „Aga tegelikult on küll nii, et tahaks laulda siiski midagi sellist, mis ennast ka kõnetaks.“
Kommentaarid