Foto: kuvatõmmised saatest
Tele
27. veebruar 2019, 21:25

Endine kriminaalkorras karistatud EKRE liige ähvardas seksuaalkasvatajat Rita Holmi: kägistan su raipe oma kätega ära (80)

“Pealtnägija” saates kuid tagasi kajastatud seksuaalkasvataja Rita Holmi sõimamine jätkub. Kui enne oli ta sõimamisobjektiks EKRE kommuunis, siis nüüd sai ta EKRE endiselt liikmelt ka konkreetse tapmisähvarduse: “Raibe, peitu sa s*tt ei poe. Kui peaks meie lasteaeda tulema, kägistan su raipe oma kätega ära.”

Holm tunnistab, et internetis sõimu saamine on talle psüühiliselt väga raske. “Ma arvasin alguses, et ma olen tugev ja ei tee nendest eriti välja, aga tegelikult on see ikka väga ränk, kui sa oled enda kohta labast sõimu. Mind üllatas tõsiselt see nii suur vihavalang,veel ma imestasin, et kuivõrd rõvedaid väljendeid kasutatakse,” rääkis ta.

Holmi näide tekitab imestust ka vanemprokuröris Alar Lehtmetsas. “Nii kodaniku kui riigiametnikuna tekitab see tegelikult küsimuse, et mis meie ühiskonnas lahti on. Mulle näib, et kuskil on midagi viltu läinud. Ma ei mäleta, et meil oleks olnud niivõrd palju pimedat viha, julmust, vääritust,” sõnas ta.

Holmi vihastab sõimlejate puhul eriti see, et teda süüdistatakse pedofiilia propageerimises, kuigi tegelikkuses teeb ta kõike selleks, et lapsi pedofiilide eest kaitsta.

“Pealtnägija” filmis Holmi seksuaalkasvatuse tunnist ühes lasteaias ka video, mis pärast esimest saadet Holmist täispikkuses internetti riputati. Holm arvas, et see on vajalik selleks, et inimesed näeks, mida seksuaalkasvatuse tund endast päriselt kujutab, kuid tegelikult sai sellest alguse järjekordne sõimamine ja labased sõnad. Klipp võeti proua palvel veebist maha.

Holm kannatas kõik välja, kuni keegi Mart Heinvee talle Messengeris otse kirjutas: “Raibe, peitu sa s*tt ei poe. Kui peaks meie lasteaeda tulema, kägistan su raipe oma kätega ära.”

“Tapmisähvardus on päris kole. Muidugi sain ka selliseid sõnumeid, et kas padrunid on poest otsa lõppenud, aga nendesse ma ei suhtunud nii tõsiselt. Aga kuna see ähvardus tuli mulle isiklikult, inimene oli pidanud vaeva nägema, minu Facebooki üles otsima, mulle kirjutama…,” kommenteeris Holm juhtunut, lisades, et Heinveed ta ei tea ega tunne.

Kuna ähvarduses oli konkreetne viide sellele, et kui Holm peaks õpetama Heinvee lasteaias, ei julgenud Holm pärast seda enam lasteaedega koostööd tehagi. “Kuna pärast saadet ma olen saanud mitmeid kutseid lasteaedadelt minna seksuaalkasvatust õpetama, ei ole ma isegi julgenud kontakti võtta nende lasteaedadega, mis on Tallinnas. Aga kus mina tean millises lasteaias tema laps käib?” ütles ta. 

Ähvardaja on endine kriminaalkorras karistatud EKRE liige

“Pealtnägija” sai Holmi ähvardanud mehega kontakti, kuid mees ütles, et ei mäleta, et oleks Holmile ähvarduse kirjutanud ning lülitas hoopiski telefoni välja. Mees peaks aga juhtunut vägagi hästi mäletama, sest Holm tegi juba detsembris politseisse ähvardamise kohta avalduse. 

Ida Harju poiltseijaoskonna juht Valter Pärn selgitas, et isegi, kui Holmi tegevus kedagi ärritab, ei tohi sellele niimoodi reageerida. Kuigi nii politseijaoskonna juht kui vanemprokurör tunnistavad, et asi on inetu ja karistusseadustikus on ka ähvardamise paragrahv olemas, kuid kriminaalasja siiski ei algatatud. 

“Piir jooksebki sellest, et üksi ähvardusest ei piisa, peab olema reaalne ka inimesele endale, pluss tunduma tõsiseltvõetav ja reaalne ka kolmandale isikule, kõrvalseisjale,” selgitab Lehesmets. Lihtsalt öeldes ei peeta seda ohtu usutavaks. “Mardiga sai vestelda, ja selgus, et kirjutis oli tulnud mingisuguse emotsiooni ajel, loomulikult tal kindlaid plaane Holmi kägistama minna ei olnud,” lisas Pärn.

Proua leppis olukorraga, kuni jaanuari lõpus tabas teda üllatus, kui EPL-is loetleti EKRE ridadesse kuuluvaid, varem kriminaalkorras karistatuid. Nende seas oli seesama Mart Heinvee.  “Tema kuriteod olid seal üles loetletud, siis ma ehmatasin tõesti ära, et kuidas niimoodi? Kuidas politsei võib suhtuda nii leebelt, kui tegemist on kurjategijaga?” küsis Holm.

Heinveed karistati ühe kohtuasja raames kolme lähisuhte vägivalla episoodis. 2007. aastal ähvardas ta enda rasedat elukaaslast ja 2008. aastal lohistas ning lõi naist, põhjustades ajuvapustuse ja põrutuse.

“See tähendab seda, et ta ähvardas ja viis oma ähvarduse ka täide!” ahastas Holm. “Tõesti, tal on taust olemas, aga see ulatub kümnekonna aasta taha. See ei ole värske lugu, kui ta on ka kunagi elus olnud vägivaldne, see ei tähenda, et ta tuleks kedagi ära tapma,” selgitas aga Pärn.

EKRE viskas veebruari alguses kõik kriminaalkaristusega inimesed oma erakonnast välja. Politsei kinnitab, et ähvardamist või vaenu õhutamist võetakse alati väga tõsiselt. Näiteks eelmine aasta uuris politsei 680 ähvardamisjuhtumit ja enamasti algatas menetluse. Valdavalt on tegemist siiski inimestega, kes tunnevad teineteist, või puutusid näost näkku kokku, mitte võõrastega internetis.

Ähvardaja peab nii ETV-d kui Holmi propagandistideks

Politsei ja prokuratuur suudavad viimastest aastatest tuua vaid ühe konkreetse näite, kui küberruumis vaenu õhutamisele järgnes ka karistus. Detsembris pakkus 42-aastane mees pagulasvastases foorumis iga mustanahalise laiba eest 1000 eurot ja teatas, et tal on endal kaheraudne juba laetud. See tõi kaasa politseivisiidi ja 80 eurot trahvi. 

Kuulsaim interneti teel ähvardamisjuhtum on, kui kohus karistas 2012. aastal Martin Kattaid kolme kuuse vangistuse ja trahviga selle eest, et ta ähvardas tappa peaminister Taavi Rõivase. Prokurör Lehesmetsa sõnul oli point selles, et Kattai ähvardus ei piirdunud sõnadega vaid käis ka peaministrit luuramas. Ta teadis täpselt, kus Rõivas elas, kuna kuhu liikus ja kuidas tagati tema turvalisus. Lisaks sellele viibis ta Rõivasega koos ühel üritusel, kus tal oleks olnud võimalus oma ähvardus ellu viia. “Need olid need täiendavad sammud,” selgitab Lehtmets.

Olgu see siis veebis ähvardamine või vihakõne, mõlemad põrkuvad samale karile: mõlemad peavad tekitama reaalse ohu, et midagi ette võetaks. Pärast seda, kui Olev Hannula kirjutas 2005. aastal internetis fraasi “juudid ahju” ja sai selle eest trahvi, täiendati kähku seadust selle sama reaalse ohu klausliga, kartuses, et politsei upub muidu netikommentaaride uurimisse. 

Hiljem ongi seda paragrahvi mõned korrad kohaldatud väärteona, aga teadolevalt mitte kordagi kriminaalkorras. Samas saavad kõik aru, et verbaalne vägivald, eriti internetis, lokkab.

Heinvee, kes “Pealtnägijaga” rääkides ei mäletanud intsidenti ja politseiga rääkides avaldas kahetsust, oli vahepeal vurtsu kogunud. Teisipäeval saadetud kirjalikus kommentaaris nimetab ta Rita Holmi pseudopedagoogiks ja tema õpetust pedofiilseks, nii ETV-d kui Holmi Georg Sorose ja liberalistide tööriistadeks. 

“Rita Holmi poolt levitatavat väärõpetust kaitsetutele lastele ei tasu võtta kui pedagoogilist uuendust. Pigem tuleb olla vastu marksismi ja sotsialismi edasikandjatele nagu Georg Soros, kelle relvadeks globaliseerimisel on tema poolt rahastatud MTÜ-d ja ametid, mis on loodud ema-isa-laps=perekond süsteemi naeruvääristamiseks ja laste riigistamiseks,” kirjutas Heinvee “Pealtnägijale” saadetud kommentaaris. “Kahju, et riigi poolt rahastatud ETV viib läbi normaalseks väärastunud ideoloogiast kantud kaitsetute laste seksualiseerimisse propagandat, mille esindajak son Rita Holm.”

Holmi sõnul peab ta võitlust selle eest, et inimesed selliste solvangute eest vastutusele võtta ning tema arvates, peaks enda välja elamine internetis kellegi teise sõimamisega ära lõppema.