Milliseks kujunes peaministrikandidaatideta toimunud Kanal 2 debatt? (97)

Katrin Lusti ja Jüri Butšakovi juhtimisel kulges saade alguses lustlikul toonil, nagu oli ka lubatud. "Me ei hakka arutama, palju peaks minema kaitsekuludeks," deklareeris Butšakov. "Saade sobib kõikidele eestlastele ning keerulisi sõnu me kasutama ei hakka," lisas Lust.

Arutlusele tulnud esimene teema keerles saate enda ümber ehk miks peaministrikandidaadid otsustasid Kanal 2 debatti boikoteerida. "Olles ise nendel debattidel olnud, siis nendel on napp ettevalmistus, teravmeelitsetakse võõrkeelse terminoloogia üle ja nüüd tuleb keegi, kes ütleb, et teeme teistmoodi," kommenteeris Strandberg. 

"Tore, et poliitikud leidsid milleski ühise keele. Tegelikult on väga jube, et nad leidsid ühise meele just selles küsimuses, kuidas kohelda meediat. Ma ei tea, kas see reedab nende arusamaa sellest, milline peaks olema vaba ajakirjandus," sõnas Postimehe arvamustoimetuse juht.

"See on natukene nagu varem Marek mainis - ollakse harjunud teatud formaatide, teatud tegelastega. Kampaania ei ole olnud väga reljeefne ega põnev, pole olnud ka suuri vastandumisi, siis tahetaksegi seda mängu mängida. Enamvähem on teada, kuidas hääled jagunevad, sellega on kõik leppinud. Kui hakata nii-öelda paati kõigutama või tegema midagi veidrat, siis võib sellest tulla tõesti midagi sellist, mida ei tehta nende reeglite järgi, millega ollakse harjutud," lisas Helme.

Strandberg: "Vakra tegevus on akadeemiline doping"

Pikemalt keskenduti saates kahele suuremale viimase aja skandaalile - Rainer Vakra plagiaadisüüdistus ning Indrek Tarandi jalaga-tagumikku saamisele.
Majandusekspert Hardo Pajula sõnul tuleb mõelda, miks Vakra ei võtnud Tallinna Ülikoolile esitatavat diplomitööd tõsiselt.

Peeter Helme hinnangul, ei peaks näpuga näitama institutsiooni, vaid inimeste poole. "Igaüks on oma õnne või õnnetuse sepp. Me ei tohiks Vakrat üksinda jätta, Anastassia Kovalenko on samuti plagiaadisüüdistuse saanud. Paistab, et ingliskeeles öelduna "runs in the family" ehk parteis ilmselt sellised olud, mis soodustavad selliste inimeste esiletõusu."

(:)kivisildniku käest küsiti, kuidas peaaks suhtuma nendesse inimestesse, kes andsid või veel annavad oma hääle Rainer Vakrale. "Kirjaoskamatuid on palju. Lihtne valija ei saagi aru, mis on kirjutamine, mahakirjutamine on veelgi keerulisem," vastas kurikuulus kirjanik.

"Vakra tegevus on akadeemiline doping," põrutas aga Strandberg. "Kui saavutusmotiiv on nii suur, on olnud ettekujutus karjäärist, teadaolevaks sammuks on diplom, siis vahet ju ei ole. Kui valija mandaadi saamiseks on vaja diplomit võltsida ja see mandaat on käes, siis keda huvitab, mida võltsiti. Mandaat on tugevam kui mistahes argument. Selle nimel toimub poliitiline võitlus, sest pärast ei loe keegi mingeid skandaale."

(:)kivisildnik: "Nurjunud eluvormid vajavad oma esindust parlamendis"

Järgmisena arutleti novembris Toompeal juhtunud Indrek Tarandi ja EKRE vaheline skandaali üle. Strandbergi hinnagul pole veel selge, kas Tarand tõmbas enda poliitisele karjäärile vee peale. "Mida seal nägime, oli ühtemoodi kurjus, teistpidi edevus. Ei olnud au tegev ühelegi poolele.

Toimunu oli hirmutav, kui pinges ja eellaetuks võivad inimesed enda meelevallas minna. Nad nagu kakelnuks elu eest, kullakoorma, meeletu positsiooni või maailmavalitsemise pärast. Sellisel moel mikrofoni pärast kaklemine viitab pingestatusele."

Peeter Helme hinnangul on SDE teinud palju vigu ning Tarandi juhtum on kindlasti kõneväärne, millest on tehtud ilmselt viljatuid järeldusi. Arvamustoimetaja sõnas, et Toompeal juhtunu asetub üldisesse mosaiiki, kus sotsid ei tea, mida päriselt teha. Nad otsivad väljapääsu pärast Ossinovski pumba juurde laskmist.

(:)kivisildniku hinnagul ei saa sotsiaaldemokraadid ühtegi häält kaotada skandaalidest hoolimata. "Nurjunud eluvormid vajad oma esindust parlamendis. Kõik inimesed ei saa olla targad, ilusad, tugevad, edukad. Kelle poolt nad siis valivad? Ikka valivad sotsid. Ta läheneski oma valijatele," arvas kirjanik, mille taustal Butšakov ütles "Absoluutselt."

Edgar Savisaarest ei saa mööda

Marek Strandbergi hinnangul pole tänapäeval üldse poliitilist debatti. "Toimub reklaamidega vaegpommitamine. Mida suurem hulk sihipäraselt raha kulutatakse oma sõnumi kordamisele kolm-neli nädalat enne valimist, seda rohkem hääli saadakse," sõnas endine poliitik.

Saatejuhid üritasid arutelu juhtida ka Edgar Savisaare ja Keskerakonnale, kus figureerivad veel needsamad inimesed, kes korruptsioonisüüdistuste ajal. "Kõrvale Savisaart ei jäeta. Erakondade järgi valvav komisjon aeg-ajalt teatab miljoni ja mõnesaja tuhandete kohustusest, mis parteil riigi ees on, kriminaalkaristus pole ka veel kustunud," sõnas Strandberg, pärast mida kaldus vestlus erakondade rahastamisele.

Tegemist on majandustegevusega, ettevõtluse erivormiga, mille nimetus on parteipoliitika. Kapitali kaasamine ei ole rahas, vaid valijate häältes, sest see annab ligipääsu riigieelarvele ja kullakoormale. Selle nimel ollakse nõus valetama ja unustama kõik tunded. "Koolis tuleb koolis õigete sõnadega rääkida, et see on ettevõtlus," ütles endine poliitik.

Jelena Skulskaja: "Trollimine on mõeldud kirjanike jaoks, elus ei tohi seda teha"

Arutelusaates ei saadud mööda ka trollimisest ja libauudistest, võttes aluseks Erik-Niiles Krossi elukaaslase valesüüdistuse, et EKRE toetajad loopisid teda kividega.

Marek Strandbergi sõnul tulevad praegu Eestis välja üksikud elemendid, mis ka USAs presidendivalimiste ümber. (:)kivisildniku arvates on valeuudised emotsionaalsed ning neis on lapsevanker või mõni loom, mis tekitab toredat tunnet. Hardo Pajula hinnangul sünnitavad libauudised viha juurde.

Kirjaniku Jelena Skulskaja sõnul on trolling mõeldud kirjanike jaoks. "Mina olen satiirikirjanik, kes trollib koguaeg. Inimesed ei tereta pärast ja hiljem kaotan töö sellepärast. Aga elus ei tohi seda teha. Peab vahet tegema, sest kunst ja elu ei tohi samas voodis magada - siis sünnivad koledused," sõnas Skulskaja.

Marek Strandberg: kõige suurem nuhtlus poliitsüsteeemile on erakondade rohkus

Saate viimases osas andsid osalejad ka enda soovitused, kelle poolt hääletada või mitte hääletada. Marek Strandbergi hinnangul on kõige suurem nuhtlus poliitsüsteemile erakondade rohkus.

"Mida rohkem erinevaid erakondi, seda suurem on nuhtlus ja seda rohkem peab läbi rääkima. Segaduses tuleb kokku leppida ja päris kompromisse saavutada. Suurte lootus on see, et väiksed jäävad välja, aga las nad kaklevad iga päev neli aastat järjest."

Jelena Skulskaja sõnul tuleb valida inimest, mitte erakonda, millega Hardo Pajula nõustus. "Üks inimene, kes ma ei ole, on sots. Aga kui näen, et SDE nimekirjas kandideerib Hardi Volmer, siis valin ikkagi tema, sest tunnen teda."

(:)kivisildniku soovitab valijatel hääletada maailmavaate järgi. "Valige selline partei, kellel on mingi maailmavaade, kes on selle eest seisnud. Arge valige renegaate. Ärge valige neid, kes on maailmavaadet reetnud."

Peeter Helme nõuanne oli lihtne: "Valige nii, et julgete valimistele järgneval päeval peeglist endale otsa vaadata."