Mõlemad tunnistasid "Vikerhommikus" Taavi Libele sellest, et neil on väga rahulik kogu valimistralli kõrvalt vaadata.
Riigikogus Reformierakonna fraktsiooni kuulunud Mälberg selgitas, et pärast esimest nelja aastat oli veel jõudu ja mõtteid ning oli ka tahtmist riigikogus olla, kuid pärast opositsiooni jäämist vajusid asjad soiku. Lihtsalt istuda ja suurt midagi otsustada ei ole Mälbergi teema.
Algselt Keskerakonna fraktsioonis ja sealt aknaaluste sekka liikunud Olga Ivanova sõnul oli tema kogemus hoopis vastupidine.
„Mulle tundus, et opositsioonis oli meil tunduvalt rohkem teemasid millega välja tulla ja eelnõusid kirjutada. Kui saime valitsusse, siis tuli aeg neid lubadusi täita, aga juhtus vastupidi. See koalitsiooni kokku panemine oli pariteetsetel tingimustel, Keskerakonnal ei olnud enamushäält nagu Reformierakonnal oli ja teatud konkreetsed lubadused, millega Keskerakond kümme aastat väljas käis, jäid tagaplaanile ja kindlasti see häiris mind,“ selgitas Ivanova ja lisas, et tema lahkumise taga on muudatused, fraktsioonis, erakonnas ja ka isiklikus elus.
Ivanova tõi välja, et aknaaluse riigikogu liikmena oli võimalik palju rohkem ära teha, kui erakonda kuuludes, sest hääletad oma südametunnistuse järgi ja keegi ei saa sõnavõttudele kätt ette panna. Kui kuuluda koalitsioonierakonna fraktsiooni, siis ei saa Ivanova sõnul sageli ministritelt isegi küsimusi küsida.
Sama tunnistas ka Mälberg.
„Kui me olime koalitsioonis, siis oli seda vabahääletust vähem. Kui olid valitsuse poolsed eelnõuded, siis nendele tuli hääled tagada,“ selgitas ta ja lisas, et hetkel ei ole riigikogus ühist opositsiooni tekkinud. „EKREga ei saanud koos hääletada ja valitsust toetada ka ei tahtnud.“
Kuigi mõlemad poliitikud otsustasid ise sellel aastal riigikogu valimistest kõrvale jääda, ei kahetsenud kumbki riigikogus veedetud aega.
„Ma arvan, et poliitika on selline valdkond, mis kasvatab paksu nahka ja annab elukogemuse. Ma arvan, et see kogemus, mis poliitika mulle andis, on ikkagi kulla väärtusega. Igaüks saab seda proovida ja mul oli õnne ennast selles kuidagi teostada,“ sõnas Ivanova.
Mälbergi sõnul annab poliitikuna töötamine väga hea tausta.
„Sa saad teada, miks mingeid asju tehakse, kuidas need otsused sünnivad,“ seletas ta ja kinnitas, et ei kahetse ühtegi hetke, mis ta riigikogus veetis.
Poliitikud olid ühel meelel ka selles, et riigikogulased jäävad sageli kaugeks sellest, mis päriselt Eestis toimub.
„Kui sa oled neli aastat (riigikogus – toim.), siis võib-olla mitte. Mina olin seal kaheksa aastat. Kui lähed hommikul tööle ja õhtul tuled Toompealt alla, siis sa muu eluga kokku ei puutu. Suhtled teiste endasugustega ja loed meediat,“ kirjeldas Mäberg riigikogulase tööpäeva ja lisas, et oma valimispiirkondades käimine ja inimestega suhtlemine peaks olema poliitikute jaoks pigem kohustuslik kui vabatahtlik.
Ka Ivanova meenutas juhtumit, kus Kohtla-Järvel mitmes majas küte võla pärast kinni keerati.
„See oli minu jaoks proovikivi, millest ma olin šokis. Kui me üritasime Martin Repinskiga siis välja tulla eelnõuga, mis võimaldaks meile kõigile otselepingu võimalust, siis oli selline meeletu vastasseis fraktsioonis. Mõtlesime, et mis toimub? Keskerakond on üle 20 aasta seal võimul ja nüüd ütlete, et te ei tee midagi?“ Ivanova oli olnud hämmelduses. „Tollel hetkel Mailis Reps ütles, et oh kui tore näha, et silmad säravad ja uued tulijad ning tahate siin veel maailma muuta,“ kirjeldas Ivanova juhtunut.
Kommentaarid