Krematooriumid mures: surnud võivad vähiravi tõttu kiirgusohtlikud olla (17)

CNNi teatel täheldati ühes Arizona osariigi krematooriumis radioaktiivsust nii ahjus, vaakumfiltris kui ka luupurustis. Seal oli tuhastatud 69aastane mees, kes oli viis päeva enne surma läbinud kõhunäärmevähi tõttu kiiritusravi. Kiirgusuuring tehti krematooriumis aga mitu nädalat pärast patsiendi tuhastamist. Mis veelgi hullem: krematooriumi töötaja uriinist leiti teist radioaktiivset isotoopi, mis polnud kõnealuse vähipatsiendiga seotud. Töötaja ise polnud kiirgusraviga kokku puutunud. 

Nimeka Mayo kliiniku kiiritusonkoloogia osakonna esindaja dr Nathan Yu ja tema kolleegid peavad äsja trükis ilmunud juhtumianalüüsis tõenäoliseks, et krematooriumitöötaja puutus radioaktiivse ainega kokku mõne teise kadunukese maiseid jäänuseid tuhastades. 

CNN märgib, et radioaktiivseid ühendeid kasutatakse mitmes meditsiiniprotseduuris haiguste diagnoosimiseks ja raviks. Näiteks kasutatakse positronemissioontomograafias radioaktiivset värvainet, mis aitab arstidel kudesid ja elundeid näha. Vähiravis kasutatakse radioaktiivseid ühendeid kasvajarakkude hävitamiseks. 

Tuhastamise ajal lenduvad surnukehas olevad radioaktiivsed ained ning krematooriumi töötajatel on oht neid sisse hingata. Saastatud õhk võib kanduda ka ümbruskonda, märgiti uurimuses. 

Dr Yu ja tema kolleegid väljendavad veendumust, et kuna USAs tuhastatakse enam kui 50% surnutest, tuleb krematooriumide kiirgussaasteohtu põhjalikumalt uurida. Chicago ülikooli meditsiinikeskuse tuumameditsiiniekspert dr Daniel Appelbaum ütles CNNile, et ehkki kiiritusravi on tehtud aastakümneid, on see viimasel ajal tavapärasemaks muutunud. „Meil on rida uusi radioteraapiaid ning tulekul veel mitu, mis on mõeldud väga levinud vähiliikidele, sealhulgas eesnäärmevähile.“

Ka Appelbaum toonitab, et krematooriumitöötajaid tuleks kiirgusohu eest hoiatada ning võimalikku surmajärgset radioaktiivset saastet uurida.