Metsakutsu „Tõest ja õigusest“: pärast filmi tundub see kõik siin kuidagi nii tühine ja sisutu (11)

„Ma hakkasin nutma umbes filmi keskel (koos kogu saaliga, ja-jah, mu kuulsin teid kõiki seal nuuksumas) ja pärast seda hetke olin täielikus transis kuni pärast filmi õue värske õhuni jõudsin. Ma pole sellist tunnet filmi ajal mitte kunagi varem tundnud. Kogu maapind värises korraks jalge all ja ma ei saanud aru, kas ma seisan või hõljun või kaon või ilmun,” kirjeldab mees oma emotsioone ning tunnistab, et film oli sedavõrd haarav, et tõi pisaradki silma.

Kui tavaliselt segab teda Eesti filmi nautimisel rollide taha olevate näitlejate liiga tuttav olemine, siis nüüd kaotas ta täielikult mälu ja uppus silmini rollidesse. „Külmavärinateni eksisin Priit Loogi näideldud Andresesse. Igakord kui oli lähikaader, tundsin kogu Andrese rammu, valu ja õiglusejanu oma rusikates. Ma ei kujuta ette, kuidas, mis meetodite või vahenditega Priit sellise asja saavutas, aga ma olin ja olen kõikide hingesoppideni raputatud,” sõnab ta.

„Jaan Tätte ütles kunagi mingis intervjuus, et ta ei vaata filme, sest ta tunneb, et vastupidiselt raamatu lugemisele, ta ei mõtle filmi vaatamise ajal mitte midagi, pea on tühi. Seal pimedas kinosaalis selle Tanel Toomi poolt ellu kutsutud Andresega koos ma tundsin, kuidas ma muutusin mingiks mõtete ja tunnete toruks, kus voolas sekundiga läbi miljon küsimust, tunnet, seisukohta, ma kadusin ära kuhugi sinna Vargamäe põldude vahele ja reaalsus tuli nagu rusikas alakõhtu tagasi filmi lõpus.”

„Me kõik elame selles fantaasiamaailmas siin, mis koosneb gigabaitidest, laikidest, nartsissismist ja arvame, et see ongi päris elu. Pärast „Tõe ja õiguse” filmi tundub see kõik siin kuidagi nii tühine ja sisutu. Tegelt tundus juba enne, aga nüüd eriti. Kokkuvõttes - palun, minge KOHE KINNO seda filmi vaatama. Ma loodan, et minu astronoomilistesse kõrgustesse sirguv emotsioon kellegi jaoks seda filmi ära ei riku, minge puhta lehena ja olge valmis kõikideks tunneteks!” soovitab ta filmi kõigil vaatama minna.