President kannab tänavu vastuvõtul kuninganna Victoria suurt lemmikut – kaapotkleiti (17)

Ruudulise kaapotkleidi peal on Haapsalu pitsimeistrite kootud sall. „Kui muidu käidi peakatte ja põllega (abielunaised), siis täna on esiplaanil presidendi etikett,” selgitab Randmaa, et mõningad mööndused on siiski tehtud. Näiteks selleks, et president saaks ametiraha kanda.

Randmaa sõnul võiksid eestlased kanda üldse rahvariideid rohkem.

Kaapotkleit on kleit, millel on pikad varrukad, liibuv pihaosa ja kroogete või voltidega seelikuosa.Eestis kanti sellist kleiti 19. sajandi teisel poolel Põhja-Eestis, vähem Lääne-Eestis.

2018

Mullu kandsid president Kersti Kaljulaid ja tema abikaasa Georgi-Rene Maksimovksi vastuvõtul Tori kihelkonna rahvarõivaid. Stilist Merit Boeijkens ja moedisainer Kätlin Kikkas arvasid toona, et president tegi õnnestunud ja turvalise valiku. 

"Meil on väga kaasaegse mõtlemisega president ja rahvariietus peaks sobima väga erinevatele rahvagruppidele. Kuna president on naisterahvas, siis on väga keeruline valida riietust, mis kõikidele inimestele sobib," ütles Merit Boeijkens.

Ka Kätlin Kikkas pidas läinud aastal presidendi rõivastust loogiliseks valikuks. "Kuna me kõik teame, et meie armas president on väga rahvuslembeline, siis oligi oodata, et ta tuleb rahvariietes. Rahvariietega on üldse väga raske eksida. Tori rahvariietusel on kaunis küps punane toon, mis sobis hästi presidendile," kiitis Kätlin. "Minu arvates on presidendipaari rõivastus armas ning selleks päevaseks igati sobilik."

2017

President Kersti Kaljulaid kandis 2017. aasta vastuvõtul setu rahvariietest inspireeritud riideid ning tema abikaasa Georgi-Rene Maksimovski ehtsaid setu rahvariideid. Kui hästi presidendipaari rõivavalik on õnnestunud, kommenteeris toona Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Reet Piiri.

"Minule jättis väga sümpaatse mulje. Ta ei ole küll täielikult setu rahvariietes, kuid kõik on väga korralikult tehtud," räägib Piiri. "Ta ei ole ka varasematel aastatel olnud täielikult riides," viitab ta möödunud vastuvõttudele, kus külalisena viibinud Kaljulaid on alati rahvarõivaste kasuks otsustanud, kuid siiski kandnud vaid osalist komplekti.

Eraldi toob Piiri välja ka presidendil seljas oleva sukmani ehk pihikseeliku, mis on valmistatud sametist. Enamasti olid sukmanid valmistatud lihtsamast materjalist. Sametit hakati kasutama alles 19. sajandi teisel poolel.

Huvitava faktina toob Piiri lisaks välja ka selle, et presidendi särk on siiski päris ehtne setu rahvarõivaste juurde kuuluv särk, mis on valmistatud tema teada ka lausa päris vanast kangast, mis lisab särgile veelgi väärtust juurde.

Päris õigest komplektist on puudu näiteks põll ja peakate. Põhjus, miks erinevalt abikaasast president võis ehtsatest rahvariietest loobuda, võib Piiri sõnul peituda selles, et kui naine pole harjunud neid kandma, siis võib see olla üpriski keeruline ja ebamugav. Näiteks keeratakse pealinik kulmudeni ümber naise pea ning see on kinni pandud peavööga.